võib tööstress muutuda krooniliseks ning kurnama. Stressist saab distress. Stressi tekitab väliskeskkonnas füüsiline keskkond :lärm, vali muusika, kuumus, palju inimesi ühes ruumis samuti ka sotsiaalsed suhted agressiivsus ja alandamine, jõhker käitumine, usaldamatus, konfliktid, pereprobleemid. Tähtajad, eeskirjad, olulised elusündmused ,kooli sisseastumine või lõpetamine, töökoha otsimine, kolimine igapäevamured (arvutiprobleemid, majanduslikud raskused jms. Sümptomiteks võivad aga olla väsimus, peavalu, lihaspinged ja seedimisprobleemid. Käitumises võib märgata aga inimese unehäireid, liigset alkoholi tarbimist või suitsetamist muidugi ka toitumisharjumuste muudatust. Paljud väldivad oma lähedasi pere ja sõpru. Inimesel tekkib ärevus ja muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine (mõte, et asjad toimuvad ja sa ei saa sinna midagi parata),
inimesi ühes ruumis jms) sotsiaalsed suhted (agressiivsus ja alandamine, jõhker käitumine, usaldamatus, konfliktid, pereprobleemid jms) organisatoorsed reeglid (tähtajad, eeskirjad) olulised elusündmused (kooli sisseastumine või lõpetamine, töökoha otsimine, kolimine jms) igapäevamured (arvutiprobleemid, auto ei käivitu, majanduslikud raskused jms) 5 Sisemised stressorid elustiili valikud (vähene uneaeg, rohke suitsetamine ja alkoholitarbimine, ülekoormatud päevaplaan jms) negatiivne sisekõne (keskendumine negatiivsele, enesekriitika, üleanalüüsimine jms) mõttelõksud (kõikide asjade isiklikult võtmine, kõik-või-