leksikaalsete teadmusbaasideni. Arvutisõnastike maht sõltub sisuliselt sellest, milleks seda kasutatakse õigekirjakontrolli puhul on oluline mahukas kuid ülesehituselt lihtne sõnastik, masintõlke jaoks on aga vaja dünaamilist süsteemi. Suureks puuduseks on toodud põhjaliku ,,tänapäevase elektroonilise inglise Eesti ja Eesti inglise sõnastiku puudumine." (Arvutimaailm, 2002). ,,Leksikaalse andmebaasi all mõistetakse arvutileksikoni, kus nii selles sisalduvad andmed kui ka selle struktuur on esitatud täiesti eksplitsiitselt ning tänu sellele on võimalik koostada paindlikult liigendatud päringuid." (Arvutimaailm, 2002). Leksikaalse andmebaasi üheks alaliigiks on tesaurus, mis põhineb mõistete omavahelistel seostel. Üks tuntumaid semantilisi arvutileksikone on WordNeti, milles kajastuvad mitmed seosed : · " hüponüümia/hüperonüümia (nt inimeneelusolend)
Nt on psühho- ja neurolingvistilised uurimused kinnitanud, et sõnaväljalaadsed struktuurid eksisteerivad ka inimteadvuses. On välja selgitatud, et maailmateadmine säilitatakse pikaajalises mälus mõistevõrkudena mõistekogumina, mis on omavahel tähendusseostega ühendatud. Teisalt võivad sõnaväljad anda infot meie teadmiste struktuuri kohta, ilma et need samastuksid kognitiivse teadmiste struktuuriga. Arvutilingvistika jaoks on sõnaväljad olulised arvutileksikoni struktureerimisel (nt WordNet projekt alguse saanud inglise keelest (Princetoni ülikool), nüüd tehtud paljude Euroopa keelte kohta). Seob nimisõnad, verbid ja adjektiivid sünohulkadesse. Võrdlevad e komparatiivsed sõnaväljauuringud on olulised arvutilingvistikas automaattõlke jaoks, kuna toovad välja eri keelte sõnavara sarnasused ja erinevused. Traditsiooniliselt on sõnaväljadel olemas seos ka keelefilosoofia ja antropoloogiaga,
annaabi.ee 
