Põhiliselt oli toodud välja, kuidas DigiDoc´i kasutada ja millised võimalused selleks on. Ehk siis leidsin kodulehekülgi, õpetusi ja muud selle sarnast. 9 Ajaloo kohta otsisin andmeid ja artikleid inglisekeelsetest tekstidest. Kui põhjalikumalt süvenema hakkasin, leidsin erinevaid faile ja andmeid päris palju. Kahjuks jäi väga palju mulle esialgu mõistmatuks ja pidin alustama niiöelda A-st ja B-st, ehk hakkama mõisteid tõlkima ja „arvutikeelt“ õppima. Sellest hoolimata jäid mulle paljud seletused siiski segaseks. Mis puudutab niiöelda tavakasutajale mõeldud lehekülgedest, siis sealt sain palju kasulikku informatsiooni. Sealne info oli mõledud küll rohkem seletamiseks ja õpetuste jagamieks, end sain enda referaadi jaoks päris palju kasulikku. Eelnevaid referaate mul eriti leida ei õnnestunud. Leidsin lõpuks vaid ühe, kuid sealne informatsioon ei andnud mulle eriti midagi juurde, sest olin ise suhteliselt samasuguseid
informatsioonieetikast ja kõik mis on sellega seotud. 2 Arvuti ja ühiskond Ühiskonna ja arvuti suhete puhul võib eristada sotsioloogilist ja eetilist lähenemist. Sotsioloogid uurivad arvuti otsest mõju ühiskonnale, küsides näiteks, kas ja kuidas on arvuti meie ühiskonda juba muutnud ning millised arengud ootavad ees tulevikus. Siia alla kuuluvad ka inimese sõltuvused arvutite suhtes. Kasutades iga päev arvutikeelt, inimesed unustavad õige eesti keele grammatikat. Kuna nad suhtlevad teistega klaviatuuri abil, siis kohtades võõra inimest nad ei oska temaga suhelda ja kasutada õiget kehaasendit ja valida õige sõnu. Muutuse teevad läbi ka moraaliga seotud mõisted ning uuesti tuleb läbi vaadata meie arusaamad õigustest ja kohustustest. See ongi eetika ülesanne. Paraku jäävad sotsiaalsed ja eetilised kaalutlused majanduslikke ja tehnoloogiliste kõrval sageli tähelepanuta. Siin võiks
annaabi.ee 
