samast lähteandmest saab luua oma kaardi) * kopeeritavus (mugav, piiramatu arv kordi ilma kvaliteedi halvenemiseta) * kaardikihid kujutusviisid: * punktid (linnad, kirikud, sagedus) * jooned (samajooned- kõrgused, temperatuur, liikumisjooned- ränded, tuuled, hoovused, piirid) * pinnad (värvustausta meetod nt maakonnad eri värvi) * kartogramm (värvil numbriline tähendus nt rahvastiku tihedus, kartodiagramm- sektorid nt põllumajandus) * animatsioon (3D, ainult arvutikaartidel) 4. Andmebaasid, geoinfosüsteemid andmebaas- arvutis olev korrastatud andmekogum, kust saab teha päringuid -kiire info. asju saab omavahel siduda infosüsteem- andmebaasid koos salvestamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks, esitlemiseks vajaliku tarkvaraga. nt. Internet 5. Kohateabe analüüs ruumiline interpoleerimine- mingit näitajat mõõdetakse ainult teadud kohtades (vaatluspunktides) ja nende alusel määratakse ka vahepealsete alade andmed (nt temperatuuri
analüüsitakse vastavatel kaartidel. Tänapäeval kasutavad geograafid paberkaartide asemel digitaalseid ehk arvutikaarte. Arvutikaartidele saab rohkem infot mahutada. Paberkaardil on võimalik kajastageoinfosüsteemiksda vaid kindel hulk objekte või nähtusi, sest andmete pi,deval lisamisel muutub kaardi pilt nii kirjuks, et sellest pole võimalik enam aru saada. Arvutikaardile agaa saame panna kui tahes palju objekte või nähtusi ja jaga need kindlate tunnuste järgi kaardikihtideks. Arvutikaartidel on objektidele lisada nn varjatud informatsiooni, mis tavaliselt on esitatud andmetabeli kujul, see aitab objektide erinevaid näitajaidsüstematiseerida ja vajaduse korral saab neid kohe ka kuvada. Tänapäeval kasut. kartograifilise analüüsi puhul mitmeid digitaalseid kaarte. Sellist arvutikaartide kogumit, millele lisanuvad kartograafia tarkvara, riistvara ja inimesed või asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks.
annaabi.ee 
