Kas arvutiajastu hävitab raamatu? Mida arvate teie, kas selline raamatute elimineerimine juhtub? Äkki põhjendate? Praegusel ajal levib aina enam dokumentide, raamatute ja teise kirjateoste digitaliseerimine. Minule see idee väga ei meeldi. Näiteks digiretseptid ei tööta vahepeal. Kahjuks hävitab arvuti koos inernetiga järjest rohkem kirajandust, kuid seda täielikult hävitada on pea võimatu ja minule mõeldamatu. Raamatud on väga vajalikud ajaloo allikad. Olgu tegu jutu- või teadusraamatuga ei tohiks need kunagi kaduda. Raamatutes on tarkusi mida arvutist või internetist kunagi ei leia. Raamatuid tuleb lugeda, sest need arendavad sõnavara. Õppides uusi sõnu ja väljendeid muutub minu keel ilmekamaks ja isikupärasemaks. Kõigile meeldib kuulata huvitava sõnavaraga inimest. Internet ,vastupidiselt raamatutele, risustab keelt. Samas on raamatud huvitavad ning heaks ajaviiteks muidugi juhul kui tegu on minule meeldiv...
• Esimene elektriline pesumasin loodi 1908. aastal USAs. • Pesumasinat tootis Chicagos asuv pesumaja kompanii. • 1950-ndatel lisati küttekeha pesuvee soojendamiseks ning mõeldi välja ka pesu tsentrifuugimine. • 1960-ndatel aastatel olid pesumasinad juba üsna kaasaegsed - paari nupulevajutusega soojendasid need vee, pesid, loputasid ning tsentrifuugisid. TÄNAPÄEV • Tehnoloogia täiustudes muutuvad ka pesumasinad järjest targemaks (arvutiajastu lisas neile mikroprotsessorjuhtise ja õppimisvõime) ja keskkonnasõbralikumaks, tarbides üha vähem vett ning energiat. TÖÖPÕHIMÕTE Pesumasina töö ja ehitus on lihtne: 1. Mootor paneb pöörlema masina korpuses paikneva trumli. 2. Külm vesi saabub täitmisvoolikust elektroonilise klapi kaudu korpusesse. 3. Osa vett läbib pesuvahendi sahtli, uhtes vahendi trumlisse. 4. Trummel käib ringi, mustus eraldub pesust vee
Kirjanduse põimumine tehnoloogiaga Arvutiajastuga on maailmas nii mõndagi muutunud. Osa kirjandust on edasi viidud arvutitesse ja ei saa kindlad olla, et tänu sellele tulevikus raamatud täelikult ära ei kao . Paljud kirjanikud on oma teosed edasi viinud blogidesse, kust siis huvilised seda lugeda saavad . Samuti on raamatuid võimalik lugeda ka appidest ja e-lugeritest. Arvutiajastu pole kaasa toonud raamatuturu lõppemist, aga ta on toonud muud. Näiteks seda, et eesti kirjanike loomingut leiab sageli blogidest või Youtubeist. Blogindus on kirjanduses kõige ilmsem näide sellest, et maailm areneb. Raamatuid jagatakse inimestega interneti vahendusel. See annab võimaluse lugeda raamatuid ka inimestel kellel pole näiteks materiaalseid võimalusi paberköitel olevate raamatute jaoks või lihtsalt nendele kes ei
Nii tulidki indigolapsed paljuski tänu sellele, et harjumuspärastes last alandavates ning alahindavates arusaamades oli tekkinud mõra. Täiskasvanud hakkasid paremini nägema, mida lapsed suudavad. Samas on mitmemõõtmeline maailm äratanud lastes endas tugeva mina-teadvuse, mida enam pimesi kuuletuma ei pane. Vabanemine mitmetest kultuurilistest painajatest lubabki lastel ilmutada oma tahet, tajuda end täiskasvanuga võrdsena, näha asju eelarvamus vabalt ja mitte leppida reeglitega. Arvutiajastu eelistused kuuluvad paindlikule mõistusele, mitte inimest raamides hoidvale traditsioonile. Tegelikult on indigolapsed kogu aeg siin olnud. Sellele arvamusele jõudsin pärast üht loengut ja indigolastest loetud kirjandust. Paraku murti nende loovate, iseteadlike, originaalsete ja tülikate olendite tahe varasematel aegadel vitsa, hukkamõistu ja armastusest ilmajätmisega (viimasest on kirjutanud psühhoanalüütik Alice Miller raamatus "Andeka lapse tragöödia")
annaabi.ee 
