kergus ja raskus jne. Samas oldi avaldamas arvamusi nagu kaasajal õigeks peetakse aine kolm (agregaat)olekut nt. Joonia varasem teadus (filosoofia) oli puhtalt arutlev puudus kvantiteet. Selle tõi mängu Pythagoras. Pythagoras nägi arvudes võtit universumi mõistmiseks ning tema matemaatikas on palju müstilist. Ta lõi matemaatikas mõistete täpse defineerimise. 5.- 4. sajandil tekkisid elementaargeomeetria, arendati stereomeetriat ja arvuteooriat. Joonia ajastut (ka pütaagorlasi) iseloomustab usk hingede rändamisse, siit omakorda kasvasid välja soov hingede puhastamiseks ning lähtuvalt veel lahtisest küsimusest mis see hing on (järsku ka koosneb ,,elementidest") jõuame materjalide ,,puhastamise" juurde ning alkeemia lätetele. ATEENA (klassikaline) periood. 5.-4. sajand e.m.a. kippusid vaated materiaalse vallast ideaalse valda minema. Tuntumad nimed on Sokrates ja Platon ning Aristoteles
jaotame tinglikult kolmeks .arvutiteadus e teoreetiline informaatika .programmeerimine .Infotehnoloogia ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 Teoreetiline informaatika •Uurib: .Algoritme .Andmestruktuure .Keerukust .Jagatud arvutusi .Paralleelarvutusi .Integraalskeemide ehitust .Masinõppimist .Krüptograafiat ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 .Kvantarvutusi .Juhuslikkust .Automaate .Programmi semanikat .Informatsiooniteooriat .Arvuteooriat .Jms . Programmeerimine •Programmeerimine on eelkõige protsess, mis vajab loogikat. •Pidevalt tegeletakse koodi kirjutamise automatiseerimisega, ehk “kirjelduse” kompileerimisega, mis eeldab aga, et programmeerimine on täielikult masina poolt teostatav! ITK 2007, Kalev PihlSissejuhatus informaatikasse 6 Infotehnoloogia •Moore´i seadus on 40 aastat vastu pidanud, kuid saabumas on keerukad ajad. AMD tee tundub olema hetkel õigem.
annaabi.ee 
