4.1. Korrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha ruumala arvutatakse mõõtmiste tulemusena saadud keha mõõtmetest lähtudes. Iga määde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest, mis on saadud kolmest erinevast kohast mõõtes, mõõtetäpsus 0,1 mm. Katsetatud materjali, tempsi-plaadi ruumala arvutatakse valemiga V=a*b*h, kuna plaat on ristküliku kujuga. Lubjakivikillustiku ruumala arvutataske V=*r²*h kuna lubjakivikillustik asub silindrikujulises ämbris. Keha mass saadakse elektroonilise kaaluga. Keha tihedus aga arvutatakse valemiga nr 1 Katse tulemused tabelis 5.1 Näidis: Materjal tempsi-plaat a_kesk= 78 mm = 7,8 cm b_kesk= 117 mm = 11,7 cm h_kesk= 10 mm = 1 cm m= 132,3 g V=a*b*h=7,8*11,7*1=91,26 cm² =m/V*1000=132,3/91,26*1000=1449,7 kg/m³ 4.2. Ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tiheduse määramine
siis saab arvutada h1= A1-B1 ja h2= A2-B2. Lubatud erinevus on kuni 5 mm. 60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel See käib sarnaselt nagu ühepoolsete lattidega, aga siin ei ole vaja instrumendi horisonti muuta. lihtsalt võetakse tagumise lati must lugem a(must) siiis eesmise must b(must), siis pööratakse latti ja saadakse b(punane) ning viseeritakse jälle tagumisele latile ja võetakse a(punane) . Arvutataske h must= amust-bmust ja h(punane)= a punane- b punane. Lubatud erinevus jällegi 5 mm. Kui erinevus suurem ,siis tuleb lugemeid korrata, kui vahe on lubatud siis keskmine kõrguskasv arvutatakse valemist (h punane+ h must)/2 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. Lähtepunkti all ilmselt mõistetakse Kroonlinna nulli, mille alusel on kogu Eesti kõrgusvõrk üles