Laps, kellel on enseväljendusega probleeme, on esimestel eluaastatel suure tõenäosusega saanud väga vähe oma vanemate kõnet kuulda. Vastuolulised tulemused matemaatikas, motoorikas ja vaimsetes võimetes Tavaliselt saavad poisid tesitdes kõrgemaid skoore, kuid koolitundides saavad tüdrukud paremaid hindeid. Tüdrukud saavad paremaid hindeid matemaatikas kuni see piirdub aritmeetikaga, geomeetrias ja muudes matemaatika aladistsipliinides on sageli poisid edukamad. Tüdrukud on paremad arvutajad, poisid aga paremad probleemide lahendajad. Maccoby järgi erinevad lapsed oma käitumise, huvide ja väärtushinnangute poolest kolme näitaja põhjal: 1. täiskasvanud kujundavad neid selliselt; 2. omaealised kujundavad üksteist vadtavalt sellele, kuidas neid endid on ühiskonnas vastu võetud; 3. omandanud kord soolise identiteedi, määravad nad end ühiskonnas vatavalt selele, mis on stereotüüpne nende soost lastele. Emotsioonid ja käitumine
Üks vanemaid intelligentsusealaseid leide on meeste paremus matemaatikas. Samas on see teema endiselt vastuoluline: testides saavutavad mehed kõrgemaid skoore, kuid kooli matemaatikatundides, nagu enamikus teisteski tundides, saavad tüdrukud paremaid hindeid. Huvitav on veel, et matemaatiline võimekuski pole ühtne, vaid valdkonniti erinev. See teadmine üllatab tihti ka õpetajaid ning ei tulene siis ehk niivõrd lastega seonduvatest ootustest. Tüdrukud on paremad arvutajad, poisid matemaatiliste probleemide lahendajad, kuigi enamasti kasvatatakse-õpetatakse neid üheskoos. Sotsialisatsioonihüpoteesi kasuks räägib aga fakt, et soolised erinevused vähenevad aasta- aastalt ning poisse ja tüdrukuid, nagu teada, koheldaksegi üha sarnasemalt. Korrektsete järelduste tegemiseks oleks siiski tarvis võrdlusi täpselt samade testide ja isegi testiküsimustega. Reaalsus on aga selline, et tihtipeale lähevad küsimused aja jooksul moest