Teisalt pole põhjust vastupanu mõistet kultuurinähtustele liiga kategooriliselt ega üheselt üldistada; nii mõnigi loovisik on küsimärgi alla seadnud oma loomingu 25 (retrospektiivse) ületõlgendamise poliitilises võtmes (vt. Paul-Eerik Rummo seisukohta seoses näidendi „Tuhkatriinumäng” retseptsiooniga – Karja 2001: 361). Nõukogude eesti teatriloo käsitluses omandavad tähenduslikkuse nn. telefoniõiguse fenomen, dokumentide puudumine ja arvustusliku retseptsiooni lünklikkus, nii dokumentide kui ka kriitika ebausaldusväärsus jms. Stalinismi- aegse teatriloo uurimise kontekstis on allikakriitiliste ja psühholoogiliste probleemidena osutatud mh. (bürokraatlike) allikate rohkusele ja hierarhiale, subjektiivse või suulise ajaloo kaasamisega seotud küsimustele ning uurija positsiooni määratlemise vajadusele (Hion 2002: 87–90). Näiteks ei paku 1940. aastate lõpu ja 1950ndate alguse, teatrile pigem ideoloogilisi nõudmisi ja
Meetodi olemus seisneb selles, et vuukides olev mört külmub õige kiiresti ja tema kivinemisprotsess algab alles pärast müüritise ülessulamist. Füüsikalis-keemiliste iseärasuste alusel on välja töötatud järgmised talvised müürimismeetodid: · Külmutamine tavaliselt mörtidel, piirates konstruktsiooni kõrgust; · Külmutamine koos alumiste korruste konstruktsioonide ajutise tugevdamisega kuni müüritis saavutab arvustusliku tugevuse; · Ülemiste korruste müüritise külmutamine koos alumiste korruste konstruktsioonide soojendamisega, kuni nad saavutavad arvutusliku kandevõime; · Üksikkonstruktsioonide soojendamine sooja õhuga või elektrienergia abil; · Ladumine soojakutes; · Ladumine külmakaitselisanditega mörtidel. Külmutusmeetodid saab kasutada korrapärase kujuga kividest tellistest, keraamilistest, betoon-,