kehaehituse ning funktsioonide poolest. Enamik lehetäide liike jõuab aastas saada mitu põlvkonda järglasi. Moonidel elutsev lehetäi on sigimisvõimeline juba kaks nädalat pärast koorumist. Lehetäidel on välja arenenud ideaalne sigimistehnika. Sügisel munevad viljastatud emased munad, mis elavad üle ka kõige karmima pakase. Kevadel ja suvel paljunevad lehetäid sugutult. Emane on võimeline sünnitama peaaegu lugematul hulgal uusi lehetäisid. Lehetäid esinevad tervel maakeral, arvukaimalt soodsama kliimaga vöötmetes ja troopikas. Allikad: Loomariigis kaart nr. 30 http://et.wikipedia.org/wiki/Lehetäilised
tagasi tooma. Tekkis põhimõte ,,mees või võlg". Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid pagenute väljaandmiseks. Kõik pagenud talupojad tuli üles anda. Nende kindlakstegemiseks, ülesotsimisekd ja tagasitöömiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtumikud. Varsti toimiti samamoodi ordualal. Võeti õiguseks taluinimesi, kui enda omandit müüa, vahetada, kinkida või pärandada. 16. saj. alguseks olid enamus talupoegi kaotanud isiklikud vabadused oli kehtestatud pärisorjus. Arvukaimalt oli adratalopoegi. Suuremates taludes vajati tööle sulaseid ja teenijatüdrukuid. 14. saj. tekkis talopoegade hulgas üksjalgade kiht, mille moodustasid adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid oma väikse talu kuhugi ääremaale. Ajapikku kasvasid talud ja sellega ka koormised. Soodsam oli vabatalupoegade seisund. Nemad tasusid koormisi rahas ja olid tetööst vabad. Kõrgeima kihi talurahva hulgas moodustasid maavabad. Nemad omasid talu läänikirja alusel. Nad ei kandnud
(dateeritud u 56005400 eKr) tegu nimetatud kultuuri järglasega. Elati jõeterrassidel ja jõgede läheduses. Põllunduseks võeti kasutusele lössialad. Asulad rajati kohtadesse, kus oli viljeluseks sobilikku maad, ent ka võimalik kalastada ja pidada jahti. Alepõllundus, maad kurnati kiiresti välja. Väikesed põllulapid: nisu, oder, hirss, rukis, uba, lääts. Kiudtaimedena kanep, lina. Olid ka karjakasvatajad: arvukaimalt veiseid, vähem kitsi, sigu. Korjati taimi, käidi jahil. Jahiloomadena eelistati põtra, hirve ja metssiga. Peamiseks tööriistamaterjaliks tulekivi, obsidiaan. Nt sirbid tehti puust, lõiketeradeks lisati tulekivikilde. Rohkesti leitud ka kõõvitsaid ja uuritsaid. Teatud astmel spetsialiseerunud käsitöö ja kaubandus. Tulekivi toodi Poola lõunaosast, obsidiaani Bükkist ja Tatratest. Nende piirkondade asulad olid spetsialiseerunud vastava toorme kaevandamisele ja töötlemisele.
annaabi.ee 
