Hulkade võrdlemisel kasutatakse mõisteid rohkem, vähem, võrd- selt. Arvude võrdlemisel kasutatakse mõisteid on suurem, on väiksem, on võrdne. Mänge harjutamiseks 1. Tahvlil on pildid hulkadega. Klassi ette kutsutakse üks õpilane, kes näitab teistele arvukaarti, millel on ühe tahvlil kujutatud hul- ga elementide arv. Klass peab ära arvama, millise hulga elementi- de arvu klassi ees olev õpilane näitab. 2. Õpilased näitavad arvukaartidega arvu, mida õpetaja kirjeldab. Näiteks: „Ma mõtlesin ühe arvu, see arv on väiksem kui 5 ja suu- rem kui 3.” 3. Õpetaja näitab lastele pilti, millel on kujutatud hulk. Õpilased näitavad numbrikaartidega selle hulga elementide arvu. Mõistatusi Üks puu, viis haru? (Käsi) Selles tunnis lahendatakse 6. töö kogumikust „Arvuta” ning 5. ja 6. töö kogumikust „Iseseisvad tööd”. 28 Järgarvud Tööraamat lk 58 ja 59
Liitmise ja lahutamise õpetamisel tuleb toetuda esemelis-praktilisele tegevusele ja loendamisele. Alustatakse sellega arvu 2 juures. Töö käib nii, et võetakse esemed ja palutakse lapsel üks ära võtta/juurde panna ja loenda, mitu said. Õpetaja peab ka selle töö ette tegema oma laua peal või tahvli peal. Praktiline tegevus pannakse kirja võrdusena: 1+1=2 (oli üks ja panin teise juurde, nüüd on kaks) . Vaheetapina laduda arvukaartidega esemete alla, siis alles võrdus vihikusse. Tuleb õppida ka neid võrdusi lugema. 35 Kui on ära õpitud number 3, siis õpitakse lahendama rohkem ülesandeid. Siis tehakse läbi kõik tehted, mida on võimalik õpitud numbrite piires teha. Kui on tehe 2+1, siis loendatakse kaks eset ja võetakse veel üks ese, siis lükatakse hulgad kokku ja loendatakse vastus kokku lükatud hulkade pealt. See on liidetavate materjaliseerimise