S amas s e klass i kuuluvad elemendid on omavahe l ekvivalents ed. Eelmis es näite puhul kuuluvad s amas s e ekvivalen ts iklas s i arvud, mill e j agamis el arvuga n annavad s amas ugus e j äägi. D ef: relats ioon i, m is on ref lek s iivn e, an tis üm m eetrilin e ja tran s itiivn e n im etatak s e m itteran gek s järjes tu s ek s . (p artial ord er relation , p os et A) Tuntui mad näited mi tterang ed võrratus ed erinevatel arvuhulkadel K ontrollime refleks iivs us : iga a korral kehtib a< = a antis ü mmet ria : a< = b ja b< = a järeldub tõepooles t a= b trans itiivs us a< = b ja b< = c j äreldub a< = c D ef: relats ioon i, m is on an tiref lek s iivn e ja tran s itiivn e n im etatak s e ran geks järjes tu s ek s . Tuntui mad näited ranged võrratus ed erinevate l arvuhulkadel < K ontrollime antirefl eks iivs us : üks kõik mi llis e a korral ei kehti a< a trans itiivs us a< b j a b< c järeldub a< c
S amas s e klass i kuuluvad elemendid on omavahe l ekvivalents ed. Eelmis es näite puhul kuuluvad s amas s e ekvivalen ts iklas s i arvud, mill e j agamis el arvuga n annavad s amas ugus e j äägi. D ef: relats ioon i, m is on ref lek s iivn e, an tis üm m eetrilin e ja tran s itiivn e n im etatak s e m itteran gek s järjes tu s ek s . (p artial ord er relation , p os et A) Tuntui mad näited mi tterang ed võrratus ed erinevatel arvuhulkadel K ontrollime refleks iivs us : iga a korral kehtib a< = a antis ü mmet ria : a< = b ja b< = a järeldub tõepooles t a= b trans itiivs us a< = b ja b< = c j äreldub a< = c D ef: relats ioon i, m is on an tiref lek s iivn e ja tran s itiivn e n im etatak s e ran geks järjes tu s ek s . Tuntui mad näited ranged võrratus ed erinevate l arvuhulkadel < K ontrollime antirefl eks iivs us : üks kõik mi llis e a korral ei kehti a< a trans itiivs us a< b j a b< c järeldub a< c
· Avaldame joonisel olevast täisnurksest kolmnurgast reaalosa a ja imaginaarosa b nurga (kompleksarvu argument) ja mooduli kaudu ning asendame algebralisel kujul antud kompleksarvu. · a + bi = r (cos + i sin ) Saame: · Paneme tähele, et lisades nurgale täispöördeid, saame alati sama kompleksarvu, seega ka a + bi = r (cos( + 2n ) + i sin( + 2n )) 15. Funktsiooni mõiste- · Piirdume vaid arvuhulkadel määratud funktsioonidega. · Kui igale arvule x hulgast X on mingi eeskirja f järgi seatud vastavusse üks kindel arv y hulgast Y, siis öeldakse, et hulgas X on määratud funktsioon y=f(x) ja seda kirjutatakse kujul y=f(x) , kus xX. o (Igale punktide arvule kontrolltöös ..., igale läbitud kilomeetrite arvule taksosõidus ...) · Muutujat x nimetatakse funktsiooni argumendiks ehk sõltumatuks
annaabi.ee 
