teise ja järgnevate kleepimissammude kleepimisreeglid: 2 - 6 - 10 - 14* A3 4, 8 1. kleepida saab ainult selliseid naaberlahtrite gruppe, millel on sama vahe 2 3* 2 — 3* 1 2 - 6 - 3* - 7 4, 1 2. kleebitavate arvugruppide omavaheline vahe (nn. "uus vahe") peab 6 2—6 4 a olema samuti 2n 10 2 — 10 8 ik 8 — 10 2
TDUCREATE – joonise alustamise universaalaeg; TDUPDATE – joonise viimase muutmise kohalik aeg; TDUUPDATE – joonise viimase muuutmise universaalaeg; Lisaks neile salvestatakse veel ajavahemikke, küll eeltoodust veidi erineval kujul: nimelt kümnendmurruna, kus täisosa – näitab päevade arvu ja murdosa – päevade arvu murdosa, mida tuleb sekundite arvu leidmiseks korrutada 86,400-ga (NB! Koma on siin, nagu kultuurmaades kombeks, arvugruppide eraldaja!). TDINDWG – joonise muutmiseks kulutatud koguaeg, näiteks TDINDWG = 3.14159265 tähendab: joonise kallal nokitseti 72 tundi (= 3 päeva), ning 0.14159265 päeva annab 3 tundi, 23 minutit, 53 sekundit ja 605 millisekundit; ÜLESANNE I Pinnatükk 68 TDUSRTTMER – joonise viimaseks muutmiseks kulunud aja loendur. Kursori-risti suuruse kontroll
Iga laps võtab paari käpikuid. Loetakse kooris kui palju käpikuid võeti kokku: 2, 4, 6, 8, 10. N2: Igas pingis istub kaks last. Lapsed loetakse üle. Õpetaja ,,Et kiiremini saada, loeme kahe kaupa". N3: Korvist võetakse kahekaupa õunu, õpetaja küsib: ,,Palju on õunu? Kui palju kordi võeti kaks õuna?" Viimasele küsimusele lapsed vastata ei oska, tarvis on ühte last, kes loeks kahekaupa ja teist, kes loeks, mitu korda võeti. Loendada tuleb ka teiste arvugruppide kaupa. Nt loeme, kui palju rattaid on nendel autodel: 4, 8, 12. Edasi võivad lapsed pakkuda, mida lugeda viie või kümne kaupa. Kui õpilased ei oska vastata, ütleb õpetaja ise. Edasi antakse lastele ülesanne laps jagas lilled kolme vaasi vahel nii, et igasse sai viis. Loeme, mitu lille on kokku. Lapsed loevad 5, 10, 15. Seda saab teha ka piltidega, mille alla paneb õpetaja tehte 5+5+5=15. Edasi palub õpetaja teha selle pildi alusel sarnane ülesanne ja see lahendada.
annaabi.ee 
