see, et mittevajalik info kustub, sest meil pole vaja seda meelde jätta. See on positiivne lühiajalise mälu omadus, sest muidu koormaksime end üleliigse infoga üle. Lühiajalise mälu maht on piiratud. Miller'i järgi on selleks mahuks 7+-2 ühikut. Õppimise ajal lühiajalise mälu otstarbekamaks kasutamiseks saab teadlikult töötavat mälu laiendada. Selleks on järgnevad võimalused: 1. vastuvõetava info üldistamine suuremateks ühikuteks(nt arvuderida saab paremini meelde jätta kui jagada see gruppideks); 2. info jaotamine osadeks (st kui ülesandes esinevate elementide arv kipub ületama lühiajalise mälu mahtu, on kasulik see jagada osaülesanneteks); 3. kujundada automatisme (nt lugemine, käimine, autoga sõit, korrutustabel jne). On ka oluline rõhutada, et lühiajaline mälu mängib õppimisel otsustavat rolli, kuna info töötlemisel toimub vastassuuunalise protsessina. Ühelt poot saabub sensoorsest mälust info ja
Teine raskusaste on see, kui esimest hulka ei loendata, vaid jäetakse meelde ning loendatakse juurde vaid liidetav hulk, pliiatsid ikka karbis. Edaspidi jäetakse karp mängust välja, kolmele loendatakse juurde kohe 2 ja saadakse vastus. Äraloendamisel toimub kõik vastupidiselt juurdeloendamisele. Võetakse 5 eset, nt kastanimuna. Eemaldatakse kahene hulk, loendatakse, palju järele jäi. Äraloendamine on intellektipuudega lapsele raskem, sest selleks peab olema hea oskus lugeda arvuderida kahanevas järjekorras. Arvuderea lugemisega on selline asi, et see peab pidevalt töös olema nii üht kui ka teist pidi. Siis jääb see ka lastele meelde. 34 37. Liitmine ja lahutamine 10 piires. Esimeses klassis õpitakse numbreid 10 piires. Liitmist ja lahutamist hakatakse õpetama kohe peale arvu 2 õppimist. Iga arvu õppimine kümne piires lõppeb liitmise ja lahutamise tehete õppimisega selle arvu piires. Liitmist ja
annaabi.ee 
