== Muudame avaldise tähistust asendades muutuja c muutujaga x. Tulemusena same valemi = 5. Kõrgemat järku tuletiste ja diferentsiaalide definitsioonid. Tuletada kõrgemat järku diferentsaalide valemid. a. Olgu funktsioon y=f(x) dieferentseeruv hulgas D. Siis on tema tuletis f` hulgas D määratud funktsioon. Oletame, et f` on samuti diferentseeruv hulgas D. Siis saame arvuada funktsiooni f` tuletise ehk funktsiooni f teise tuletise, mida tähistatakse f``. Seda protseduuri võib jätkata. Funktsiooni f teise tuletise diferentseerimisel saame selle funktsiooni kolmanda tuletise f``` jne. a.i. Funktsiooni y=f(x) n-järku tuletiseks nimetatakse selle funktsiooni n-1 järku tuletise tuletist ja tähistatakse f (n). Lõplikku n-järku tuletist omavat
pangaarvele paigutatava igakuuse makse suurus esimesel aastal eeldusel, et: (1) Te suurendate paigutatavat rahasummat igal aastal 0.5% võrra ning (2) pensionipõlves saaksite Te võtta pangast raha välja võrdsete osadena samuti iga kuu lõpus? Märkus : Kuus hoiuarvele paigutatav rahasumma kasvab iga järgneva aasta algul 0,5% võrra eelmise tasemega võrreldes, kusjuures aasta siseselt on maksed ühesuurused (annuiteetsed). PVa = 1 - (1/(1+0,1/12)’240 / 0,1/12) = 518 150 Tuleb arvuada Iear = 1 + 0,1/12 = 10,47% Siin tuleb teha FVIFGA-ga Tuleb leida a, mis on A = PVa / FVIFA X FVIFGA Mul jäi konspektis poolikuks… 8) Kordamisküsimused Kordamisküsimused 1. Milles seisneb erinevus nominaalse, reaalse ja tegeliku intressimäära vahel? 2. Milliseid rahavoo (maksete jada) tüüpe võib reaalses elus kõige sagedamini esineda? 3. Kas laenuvõtjana tuleks eelistada: (1) harilikku või (2) avansilist annuiteedimakset laenu tagasimaksena, ceteris paribus ? 4
annaabi.ee 
