Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn humanistlik mõtlemine. Humanism väärtushinnangute lähtumine inimesest. 15.saj. keskel trükikunsti leiutamine. 15. ja 16.saj. vahetusel suured maadeavastused ja Petrucci arendas välja nooditrükitehnika. 16.saj. loodusteaduste kiire areng. Enam ei olnud tähtis ilus, vaid mis on õige ja vastab jumalikule seaduspärale. Muusikalisi intervalle põhjendati arvsuhetega ja muusika seoti kõige universaalsemate loodusseadustega. Uusaegsed väärtushinnangud lähtuvad inimesest ja tema meelelisest tajust. Kujutavas kunstis ja kirjanduses paistab silma Itaalia. Muusikaline renessanss on seotud Madalmaadega. Kuna renessansi raskuspunktid kunsti-ja muusikaloos erinevad, räägivad muusikaloolased Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14.saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul, mis oma keerukuselt sai peagi võrreldavaks motetiga. Muusikaline renessanss
Veini- ja viljakusejumal Dionysos oli samuti seotud kreeka kultusmuusikaga ja tema pill aulos – teravakõlaline puhkpill vastandus mahedahäälsele lüürale. Muusika kuulus inimese oskuste juurde, mida pidi valdama iga haritud inimene. Seetõttu õppisid kõik vabad kodanikud muusikat, mõnes linnriigis koguni kolmekümnenda eluaastani. Kreekas oli muusika omaette teadus, mis oli tihedalt seotud universumi ja kogu maailmas valitsevate arvsuhetega. Arvude ja helide seost tutvustas esmakordselt Pythagoras. Kreeklaste muusikaõpetus helidesüsteemist oli üsna keerukas, kasutati erineva karakteriga heliridu (laade) ja võrdlemisi täpset noodikirja. Siiski ei ole muusikat kirjapanduna eriti säilinud, noodikirja kasutati peamiselt muusikaõpetuses. Pillidest eelistasid kreeklased keelpille: väga levinud oli juba mainitud lüüra, samuti kitaara, barbiton ja harf. Puhkpillidest paanivile, flööt ja muidugi teravakõlaline aulos
hümn Apolloni auks. Klassikaline kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega. 4.Rooma võimu ajajärk-146eKr-395pKr-lähtus vanakreeka muusikapärandist. Muusikaõpetus: pentatoonikate asemel heptatoonikad. Dooria-mehelik, meelekindlust sisendav. Früügia- metsik, kirglik. Lüüdia-õrn, intiimne. Arvatakse, et helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimesena Pythagoras-tema arvamuse kohaselt muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. Arvsuhetega tegelev suund muusikateoorias oli spekulatiivne. Platon kaitses muusikas ranget korda ja traditsioone, kritiseeris „uue muusika“ meelelisust. Tema põhiteos on „Riik“-tahtis teatud laadid ära keelata, muusikat ei tohi kuulata naudingu pärast. Platoni õpilane Aristoteles oli teist meelt: rõhutas muusika osa kasvatuses, kuid jättis ruumi ka meelelisele naudingule. Eetos-muusika vaimne mõju. Miks teame antiikmuusikast nii vähe? Õpime muusikat teistmoodi, pole ettekujutust,