FSK-d kasutatakse laialdaselt modemites ja sellega on võimalik saata ka Morsekoodi. Sagedusmodulatsiooni rakendusi on palju. Kõige tuntum neist on raadio. Raadiosüsteemide puhul piisavalt suure ribalaiusegasagedusmodulatsiooni üheks tugevaimaks eeliseks on see, et loomulikult esinev müra signaaliedastust eriti ei häiri. Teiste rakenduste seas on ka radar, videokassettsüsteemid, kahesuunalised raadiod, telemeetria ja seismilised uuringud.[2] Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline kaheseisundiliste pingetasemete järjend, mille väärtus võib olla 0 või 1 (Boole'i algebra). Niisugune järjend moodustab bittide jada ja kannab edasi informatsiooni. Digitaalsignaalid on palju vähem tundlikud mürale kui analoogsignaalid ja võimaldavad kiiret infovahetust, olles seega ideaalsed elektroonilise side tarbeks. Kasutatud kirjandus http://www.ene.ttu.ee/leonardo/automaatika/Auto3.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Andur http://www.tthk.ee/MEH/Andurid_1.html
Avatud võnkering: kiirgab kõrgsageduslikke elektromagnetlaineid väikese induktiivsuse ja mahtuvusega Elektri- ja magnetväli on omavahel seotud. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ja muutuv elektriväli magnetvälja. Selleks et tekitada elektromagnetlainet peaks võnkeringis tekitatud võnkumine piiratama võimalikult täielikult elektromagnetlaine ümbritsevasse ruumi. Analoogsignaal kasutab andmekandja mingit omadust signaali informatsiooni esitamiseks. Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Geomeetrilise optika põhiseadused: valguse sirgjoonelise levimise seadus(ühtlases läbipaistvas keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt), valguskiirte sõltumatu levimise seadus
Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised. Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalidel on lõplik arv olekuid. Digitaalsignaal ehk arvsignaal on selline diskreetsignaal, mille kodeerimiseks kasutatakse arvkoodi. Väga levinud on informatsiooni kodeerimine kahendkoodis ehk binaarkoodis. Diskreetne aeg pidev signaal – igasugu eri väärtused, aga mõõdetakse ainult kindlatel ajahekedel, nt iga sekund. Analoog-digitaalmuundur. 3 Diskreetne väärtus pidev aeg – ainult konkreetsed väärtused lubatud, nt täisarvud, aga mõõdetakse igal hetkel
kestus, painemine ajas, laine kuju või amplituud. Ajaline - s(t) - kõne ruumiline - s(x, y) - tasapinnaline kujutis mitmemõõtmeline - v(x, y, t) - must-valge videosignaal või [r(x,y,t), g(x,y,t). b(x,y,t)] - värviline videosignaal analoogsignaal - pidev signaal, millel on lõputu arv olekuid, väärtus on võrdeline ehk analoogne ülekantava füüsikalise suuruse väärtusega digitaalsignaal - Digitaalsignaal ehk arvsignaal, on diskreetne ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi. See erineb analoogsignaalist, mille väärtused on pidevad. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega.
annaabi.ee 
