............................................................................15 Tehnoloogiakaart 3 Sissejuhatus Ülesandeks on valmistada hoidik. Toorik lõigatakse välja ümarvaltsmaterjalist lintsaega. Detail on suhteliselt hästi lõiketöödeldav, materjaliks on teras 235. Töötlemisoperatsioonideks on puurimine, keermestamine, avardamine, freesimine ja lihvimine. Töötlemiseks kasutan arvprogrammjuhtimisega seadmeid: lintsaag, 4-teljeline revolverpeaga vertikaalfreespink(4. vabadusaste-spindel saab pöörelda ümber horisontaaltelje), siselihvpink. Baaspinnad on valitud täpsuse ja pinnakvaliteedi nõuetele lähtuvalt. Tootmisprogramm on 15000 tk/aastas. Tooriku valik Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik . Toorik on selline valitud, kuna enamus pinnad on pöördpinnad ja
Lihvpingid Ümarlihvpink.koosneb:esitsentripukk,lihvpukk,tagatsentripukk,säng,töölaud. Horisontaaltasalihvpink.Koosneb:lihvpukk,sammas,töölaud,säng. 22.Arvjuhtimispingid. Arvprogrammjuhtimine ehk APJ ehk CNC on tööpinkide ja masinate tähtedest ja numbritest koosneva programmiga juhtimine. Arvprogrammjuhtimise olemus Tänapäeval kasutatakse arvprogrammjuhtimist masinaehituses ja metallitööstuses väga laialdaselt. Esimesed arvprogrammjuhtimisega algelised seadmed loodi 1950-ndatel aastatel lennukitööstuses. Need olid kohmakad ning programmid vajasid suuremahulist matemaatilist ettevalmistust. Tänapäeval toodetakse mitmesuguseid eriotstarbelisi arvprogrammjuhtimisega tööpinke. Pingitootjad on välja arendanud APJ-pinkidele moodultehnika, mis võimaldab koostada eri otstarbega ja erinevate detailide töötlemiseks ette nähtud tööpinke. Tänapäeval on selliste pinkide märksõnadeks: tootlikus, paindlikus ja kvaliteet
......................... 114 5.3. Võrdelise toimega vahelduvvoolu järgivajam ...................................... 116 5.4. Arvanaloogne alalisvoolu positsioonjärgivajam .................................... 117 5.5. Põhiteadmisi elekriajamite programmjuhtimisest .................................. 118 5.6. Tsüklilise programmjuhtimisega elektriajamid ..................................... 120 5.7. Elektriajamite juhtimine programmeeritavate loogikakontrollerite abil ........ 122 5.8. Arvprogrammjuhtimisega elektriajamid ............................................ 127 VI. Kaasaegsed elektriajamite juhtimissüsteemid .................................. 134 6.1. Mikroprotsessorjuhtimisega positsioneeritav elektriajam ........................ 134 6.2. Asünkroonmootor kui juhtimisobjekt ............................................... 137 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus ........................................ 141 6.4. Asünkroonajamite vektorjuhtimise moodused .....................
annaabi.ee 
