Iga andmeliigi jaoks on määratud võimalikud väärtused ja nende diapasoon, lubatud tehted ja operatsioonid. Esialgu piirdume arvude ja stringidega. Lihtsamal juhul käsutatakse programmides skalaarandmeid, mis esinevad konstantide ja muutujatena. Konstandi väärtus esitatakse vahetult programmis ning programmi täitmisel seda muuta ei saa. Iga andmeliigi jaoks on ette nähtud kindlad konstantide esitamise reeglid. Programmis Superi on käsutusel neli arvkonstanti: kolm konstanti väärtusega 2 ja 3.14159 ning kuus tekstkonstanti "a", "b", "c_", "h", "Pindala" ja "Ruumala". Programmis Mälumäng on neli arvkonstanti O, 1 ja kaks korda 1971 ning viis stringkonstanti "Mis aastal loodi esimene mikroprotsessor?", "Sisesta aasta", "Vähe!", "Palju!", "Õige! Punkte oli ". Funktsioonis NatS2 konstante ei ole. Arvkonstandid esitatakse tavaliste kümnendarvudena või kümne astme abil. Reaalarvudes käsutatakse murdosa täisosast eraldamiseks punkti. Näiteid
dades saame . Nii on liikumine igal ajahetkel kirjeldatud võrrandiga . Selles võrrandis on peidus kaks arvkonstanti ja , mis sõltuvad keha omadustest; ja kirjeldavad aga igal ajahetkel vastavalt vedru venituse kiirendust ja väl- javenituse suurust. Ometigi on intuitiivselt üsna selge, et ühe objekti kiirendus – tema kiiruse muutu- mine – on juba olemuslikult ka seotud tema asupaigaga. 238
annaabi.ee 
