esinemissagedus väheneb ühtlaselt keksväärtusest kaugemates intervallides. Jaotusfunktisoon on keskmise ümber sümmeetriline. Sümmeetrilise jaotuse puhul asuvad kõik kolm kekskmist: mood, median ning keskväärtust ühes kohas – ulatuse keskosas. Normaalajotuse nõue peaks täidetud olema juhul kui umbkaudu on n<30. Asümmeetriline jaotus – võib erinevate keskmiste omavahelise paiknemise alati ette ennustada. Jaotuse asümmeetria iseloomustamiseks aksutatakse arvkarakteristikut, mida nimetatkse asümeetria koefitsidendiks. Hüpteeside kontroll – teaduslikus töös nimetatakse hüpteesiks tõestamata oletust või arvamust. Nende kontrollimise meetodeid nimetatakse statistlistesk testideks. Statistiline olulisus, olulisustõenäosus, p – mõõdab tõenäosust saad anii suure erinevusega või nii tugeva seosega valim juhul, kui ülskogumis seda seost või erinevust ei oleks. Statistlise olulisus sõltub:
müügitulemuste on teada, palju rahvast seda umbkaudselt ostab. Kui tehakse tootearendus näiteks lisatakse tumedale šokolaadile vaarikatükid, siis saab mingi fikseeritud ajavahemiku jooksul (näiteks 3 kuud), vaadata, kui palju rahvast uut toodet ostab. Mõlema toote müügitulemused 3 kuu vältel näitavad, kas tootearendus tasub ära (rahval on huvi uue šokolaadisordi vastu või mitte). Sarnaste tulemuste võrdlemisel saab kasutada arvkarakteristikut nagu näiteks keskväärtus. Lisaks tuleb toidutööstuses väga tihti ette kvaliteedikontrolli, kus saab kasutada järgmised arvkarakteristikuid: keskväärtus, standardhälve, haare, median jne. Näiteks on pakendi peal kirjas, et hakkliha sisaldab 29% sealiha, 30% veiseliha jne. On oluline, et need andmed vastaksid ka tõele, mispärast tuleb läbi teha mitmeid katseid enne, kui toode saab poeletile jõuda.
annaabi.ee 
