Õhukulu normaaltingimustel (4.2) m3 273,15∗p t∗V t V 0= ∗ε (4.2) 101325∗T t kus Vt – kalorimeetri õhukulu m3 (0,466 m3), pt – töörõhk kalorimeetris Pa, pt = B + p1; (B = 761 mmHg = 101458 Pa) Tt – õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse (arvestist läbimisel) K; Tt = (t2 – Δt)+T0 = (37,1-15)+273,15 = 295,25 K; (T0 = 273,15 K) ε – parandustegur, mis on saadud kuluarvesti kalibreerimisel (ε = 1,19) 3 273,15∗ (101458+199 ) Pa∗0,466 m 3 V 0= ∗1,19 ≈ 0,515 m 101325∗295,25 K Isobaarne mahterisoojus temperatuuri vahemikus ∆t (4.3);
· Mis juhtub, kui vajutada korraga S2-le ja S3-le? · Milles seisneb kolmefaasiliste mootorite reverseerimise põhimõte? · Mis on abikontakt ja milleks seda vaja on? · Mis on nullkaitse? · Mis juhtub, kui skeemi mingis osas tekkib lühis või ülekoormus? Elektrivagustuse installatsioon Elektrivalgustuse installatsiooni skeem koosneb kaitselülitist F1, induktsioontüüpi elektrienergia arvestist P, sulavkaitsmetest F2, harukarpidest X1 ja X2, hõõglampidest E1-4, kahepooluselisest lülitist S1 ning veksellülititest S2 ja S3. Skeemi toiteks on faasipinge 230 V. Induktsioontüübi elektrienergia arvesti P koosneb alumiiniumkettast, pinge- (ühendatakse rööbiti toitevõrguga) ja voolumähisest (ühendatakse jadamisi toitevõrguga). Elektrienergia arvesti abil mõõdetakse tarbitud elektrienergiat kilovatt-tundides (kWh). Ühefaasilisel elektrienergia arvestil on 4
annaabi.ee 
