Hiliskeskaegne Prantsusmaa (ka 1789. a parlamendis kolm seisust: aadlikud, vaimulikud, ,,kolmas seisus"= linnakodanikud, kaupmehed, käsitöölised jt. Talupojad esindamata) Absolutismi põhijooned Absolutismiga ilmus riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala valitseda, tihenenud õiguskorra rakendamisel kogu alal, ühtsema, järjepidevama, arvestavama ja tõhusama valitsuse teostamisel üh(ts)e suverääni poolt ning suhteliselt väikese arvu riikide arengul lahtiste tulemustega, võistluslikus ja riskirohkes võimuvõitluses (Poggi 1978: 60-61) Absolutism ja suveräänsus Viis institutsioonilist innovatsiooni absolutismi tekkimi- sest (Anderson 1974): püsisõjavägi, tsentraliseeritud bürokraatia, süsteemne ja üleriigiline maksukorral-dus, formaliseeritud diplomaatiline teenistus
Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad seisustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes, kuningas kõrgemalseisva vahendajana, suurem institutsionaliseeritus. Absolutistlik riik - riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala valitseda, tihenenud õiguskorra rakendamisel kogu alal, ühtsema, järjepidevama, arvestavama ja tõhusama valitsuse teostamisel üh(ts)e suverääni poolt ning suhteliselt väikese arvu riikide arengul lahtiste tulemustega, võistluslikus ja riskirohkes võimuvõitluses. Modernne rahvusriik. Eisenstadt 1963: eelmodernsed riigid: Linnriigid Feodaalsüsteemid Patrimoniaalsed impeeriumid Rändrahva- või vallutusimpeeriumid Tsentraliseeritud ajaloolised bürokraatlikud impeeriumid 81