Õpetajatel on auväärt töö anda teadmisi edasi ja neil on ka õigus teha seda õppekava piires nii, nagu nemad ise soovivad. Kuid nii õpetaja kui ka õpilased peaksid meeles hoidma, et ka nende ees seisab samasugune inimene, kõigi oma tunnete ja eripäradega. Nii nagu üksi õpetaja ei soovi, et teda tema kolleegiga võrreldaks ning „ühele pulgale pandaks“, nii ka õpilased ei soovi, et neid klassi ees mingit viisi alandataks või võrreldaks, seda eriti arvestases asjaolu, et nendega ühes ruumis viibib rohkelt eakaaslasi. Olen omast kogemusest pannud tähele, et kui minu kontrolltööd või ükskõik, mis teadmistekontrolli on õpetaja klassi ees arvustanud või halvasti kommenteerinud, siis tekib selle õpetaja suhtes mingi teatud ebasümpaatia, ning imelikul kobel ei meeldi eriti ka enam see aine, mida ta õpetab. Eks loomulikult aasta aastalt olen endalegi nii öelda „paksu nahka“ kasvatanud igasuguste kommentaaride suhtes, kuid mingi
märkate, et patsient on söönud ära ainult kartulipudru ja jätnud kõik muu puutumata. Küsimusele, misk ta ei ole söönud vastab patsient nii:" Ma ei saa sellest aru. Ma olen näljane ja hakkan sööma ja siis ma ei saa enam hingata. Ma pean lõpetama". Anna patsiendile soovitusi, kuidas seda olukorda lahendada. Patsiendi sõnadest söögi ajal esineb võimetus süüa ilma hingamistakistuseta. Kuna kartulipuder oli ära söönud, siis raskused esinevad mitte peenestatud toiduga. Arvestases patsiendi seisundit võiks pakkuda mõned lahendused. Ühe tunni enne lõunat saaks pakkuda raviarsti poolt välja kirjutatud hingamist soodustavaid ravimeid, et bronhid oleksid piisavalt laienenud õhu pääsemiseks. Ühe meetodiks on ka hapniku manustamine söögiajal. Vajadusel pööratakse arsti poole konsulteerimiseks antud lahendusvõimaluste rakendamise kohta. Toitumisplaan jägatakse 5-6 toidukorraks. Söömise
annaabi.ee 
