Kassatsioonikohus jättis edasikaebuse 6. veebruaril 1989. aastal rahuldamata. Kaebus esitati Komisjonile 10. märtsil 1987 ja see tunnistati vastuvõetavaks 13. märtsil 1990. Pärast asjatuid püüdlusi saavutada sõbralik kokkulepe koostas Komisjon 11. detsembril 1990 ettekande, milles ta tuvastas faktid ja avaldas arvamust, et: - oli rikutud konventsiooni artiklit 3, oli rikutud artikli 6 lõiget 1 , oli rikutud artikli 5 lõiget 3 I. ARTIKLI 5 LÕIKE 3 VÄIDETAV RIKKUMINE Arvesseminev ajavahemik algas kaebaja arreteerimisega 23. märtsil 1983 ja lõppes 22. oktoobril 1988 tema vabastamisega Gironde'i vandekohtu õigeksmõistva otsuse järel ... Seega kestis kõnesolev ajavahemik viis aastat ja seitse kuud. Eelkõige peavad siseriiklikud kohtuvõimud tagama, et süüdistatava kohtueelne kinnipidamine ei ületaks asjakohase juhtumi puhul mõistlikku ajavahemikku. Selleks on nad kohustatud kaaluma
VRd ,s f ywd z cot . (6.9) s Joonis 6.10 Põikjõu vastuvõtmine kaldlõikes Valemites (6.8) kuni (6.9) võib võtta z = 0,9d ja Asw on ühes tasandis paikneva põikarmatuuri (rangide) ristlõikepindala; s on rangide samm; fywd on põikarmatuuri arvutuslik voolavustugevus; on põikjõust pragunenud betooni tugevuse vähendustegur, vt valem (6.5). Põikarmatuuri suurim arvesseminev ristlõikepind Asw,max antakse cot = 1 jaoks avaldisega Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 91 A sw ,max f ywd 1 f cd . (6.10) b ws 2 Antud põikarmatuurile vastava põikjõukandevõime määramisel võib cot leida, lähtudes tingi- musest VRd,max = VRd,s b w z f cd A sw