Linnriike valitsesid kuningad. Maiad arendasid hieroglüüfkirja, mis olid juba enne maiade endi esiletõusu kasutusel. Maiade nagu teistegi Kesk-Ameerika rahvaste religioonis mängis muistest ajast peale tähtsat rolli jumalatele ohverdamine, sealhulgas ohverdati ka inimesi. Neil olid ka rituaalid, tähtsamail kohal pallimängud arvuka publiku ees. Kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Linnriikide elurütmi määravad ritaalid olid korraldatud täpselt välja arvesatud kalendri järgi. Maiade linnriike tabas 9. sajandil langus, millest saadi küll üle, ent juba 16. sajadil võitsid hispaanlasest maadeavastajad nende linnriike. Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu said Kesk-Ameerikas domineerivaks kiltmaa suurriigid. Nende seast omakorda oli eurooplaste maadeavastuste ajaks esile tõusnud asteekide impeerium. Nende võimukeskuseks oli Tenochtitlan, kust valitsesid suurt osa Mehhiko kiltmaas
sujuvaks pidada. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lüngad – seadusandlus reguleerib õigusnormidega vastavat eluvaldkonda ebapiisvalt, ehkki peaks reguleerima täielikult: a) Ilmne lünk – kohe tuvastatav, ilma tõlgendamiseta, reeglit ei ole, kuigi peaks olema; b) Varjatud lünk – ilmneb peale tõlgendusvõtete kasutamist, seadusandja pole reeglit kehtestades arvesatud kõigi antud seadusega reglueeritavate suhete eripäradega, lünk seisneb mingi piirangu või erandi puudumises. Selliste lünkade täitmine toimub teleoloogiliselt.; c) Ehtne lünk – kui selgub, et regulatsioon on tõesti puudulik, kui ilmneb mingi situatsioon, mis peaks olema reguleeritud, kuid ta seda tegelikult ei ole; d) Näiline – võimaldab väärarusaama normist, kuid hoolikal