klad olid hinenud kihelkondadeks, mida juhtisid vanemad. kihelkondi oli umbes 40 ja need olid seotud kmneks maakonnaks, mida juhtisid samuti vanemad. le-eestiline histunne-ti kokku vanemad ja peeti hiseid koosolekuid ja nupidamisi. vabadussja ajal histunne suurenes- ks sda ja ks hing. vabadussda lppes eestalste kaotusega. vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine. eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, magasiaida vilja le rehnungit pidama ja balloteerima. balloteerima- kuulikeste abil hletama. 20. sajandi alguseks oli eesti rahvas uueks iseseisvuseks kps. 24. veebruar 1918 Eesti sai iseseisvaks-kui bolevikud pealetungivate saksa vgede eest pgenesid, kuulutas pstekomitee rahvaste enesemramise iglusele tuginedes. prast pikki vaidlusi otsustati loobuda eeesti NSV iseseisvaks kuulutamise mttest ja taastada 1918. aastal rajatud ning 1940. aastal okupeeritud eesti vabariik. 20
Luca Paciolit võib pidada "raamatupidamise isaks". Pacioli arvates pidi edukal kaupmehel olema kolm asja: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu; 2) olla äris hea matemaatik ja raamatupidaja; 3) osata korrastada arvepidamise süsteeme nii, et kõik oleks hetkeliselt selge vaid pilgu peale heitmisega. Tema jaoks oli tähtis, et kogu vara fikseeritakse hoolikalt teatud kindlal ajahetkel. Tähtis oli kasutada kolme arveraamatut - memoriaali ehk päevaraamatut, zurnaali ning suurraamatut ehk pearaamatut. Eraldi käsitles ka müügi viise ning rõhutas, et infot mida pole memoriaalis, ei saa kanda ka zurnaali. Tema traktaat oli esimene raamatupidamisalane käsiraamat, mis peegelda eelkõige Veneetsia kaubandusettevõtetes kasutatavat raamatupidamismetoodikat. Väga paljud arvavad, et raamatupidamine on igav ja rutiinne, kuid mina arvan vastupidist. Kui lugeda raamatupidamise ajalugu, mis ulatub üle 10 000 aasta
Luca Pacioli on raamatus üles märkinud 9 makseviisi, mida kasutatakse ka tänapäeval. Mulle küll ei meenu, et keegi kaup kauba vastu tehinguid teeks aga sularaha, ülekanded ning krediidid on ja jäävad igaveseks ajaks kasutusse. Tehtud tehingud märgiti esmalt väga täpselt memoriaali, kust seal olev info kirjutas raamatupidaja ümber zurnaali (kaupmehe isiklik arveraamat) ning lõpuks pearaamatusse. Pearaamat meenutab kolmest raamatust kõige enam tänapäeval kasutatavat arveraamatut. See oli zurnaalist poole mahukam, kuna iga tehing kajastati lehe mõlemal pool- deebet ja kreedit pool. Deebetpoolel tuli ära tuua lehekülje number, kus asus kreeditpoole ja vastupidi. Sel moel sai kaks kontot oma vahel seotud ja tekkis tasakaal.
annaabi.ee 
