Eriliigiliste objektide eristamise vajadus tekkis inimühiskonna ja arvepidamise arenedes. Prooviti kasutada jooniseid, kuid hiljem leiti, et mugavam on kasutada tingmärke. Tingmärkide abil sai tähistada arvepidamisobjektide kõrval ka toiminguid nagu näiteks külvamist ja viljalõikust. Koos tingmärkidega võeti kasutusele ka numbrimärgid. Numbrimärgid on olnud erinevail rahvail erisugused. 2 Esimesed arvepidajad arvutasid tõenäoliselt sõrmedel ning varvastel. Kümnendsüsteem kujunes välja nendel, kes kasutasid arvutamiseks ainult sõrmi ja kahekümnendsüsteem nendel, kes võtsid appi ka varbad. Umbes 3000 e.m.a leiutasid Sumerid ühe esimesi kirjaliku numbrisüsteemi. Selleks ajaks olid tekkinud linnad, laienenud oli kaubavahetus ja olemas olid kirjamärgid. Sumerid kasutasid numbritena erikujulisi märke, mida vajutati savitahvlitesse.
Kunstikeskusteks babülon ja ninive 538. a ekr langes Mesopotaamia Pärsia võimu alla Leiutised: kaar, võlv-kumer lagi, ratas, kumer element ehitistes (põhiliselt aknad-uksed), kirjasüsteem (kiilkiri), raamatud, raamatukogu, klaasmass (ehete jaoks) Usund: polüteism e mitme jumala usk (valitseja võrdne jumalaga) Arhitektuur Tempelehitised: Torntemplid e tsikuraadid, sakraalarhitektuur, monumentaalsed ehitised, mille ülemisel tasandil asus jumala tempel, madalamal olid raamatukogud, arvepidajad Platvorme oli mitu ja neil viidi läbi usulisi rongkäike e protsessioone UNESCO - kaitseb kultuurimälestusi Kindlustatud linnad: ❀ savitellistest, mida põletati päikese käes. ❀ linna ümbritsesid müürid ja kindlustatud väravad ❀ tellised glasuuriti tihti värvilisteks ❀ linnade struktuur oli planeeritud ja neil oli toimiv vee-süsteem ❀ berliini muuseumis paikneb tolleaegne Istani värav Valitsejate lossid:
annaabi.ee 
