,,Mein Sommer 1805", mis Venemaal kohe keelustati. Saksamaal oli see tuntum kui Petri teosed. Tartus ajaloolase Gade buschi ümber kogunenud valgustusmeelsete haritlaste hulgas oli ka ilukirjandusega tegelajaid. Neist üheks tuntumaks on saanud Chr. D. Lenzi poeg Jacob Michael Reinhold Lenz (1751-92), keda on peetud selle perioodi baltisaksa luulele ja draamale alusepanijaks. Eespool seoses eestikeelse kirjandusega mainitud autoritest on kõige rohkem saksakeelset loomingut Friedrich Gustav Arveliusel, kellelt lisaks artiklitele ilmus luuletusi ning kolm näidendit. 14.VAIMUELU 18. JA 19. SAJANDI VAHETUSEL 19. sajandi algus oli aeg, mil Balti kubermangudes tekkisid esimesed ühingud, millel olid teaduslikud ja kirjanduslikud sihid. 19. sajandi algul oli eestis kaks trükikoda, Tartus Grenzius ja Tallinnas Minuth, endine Lindfors. 18. sajandi teisel poolel loodi Eestis kohaliku saksa haritlaskonna tarbeks nn. lugemisseltse ja laenuraamatukogusid.
valmiained Wilmanni või kalendrikirjanike kasutatud; rõhutab töökust, arukust, humoorikus; külajutt: suvi ja sügis vana talumehe Akkeri peres; poeg armub – kosjad, pulmad; talu üleandmine, vana perenaise surm. Külaelust loob pildi, nagu tehtaks tööd, joodaks, vastataks ja oldaks vaesed – sotsiaalsed motiivid pole esiplaanil, kuid on rahvakasvatuslikud. On ka positiivseid näiteid (ka Arveliusel ja Lucel) – õiglane mõisnik, kes juhib valda ja väärtustab sõnakuulelikku töökat talupoega; 7 esitab eri psüühikaga taluinimesi. Stiililt rahvapärane (mõistuütlemised, vanasõnad, kõnekäänud, robustne rahvakeel), puudulik kirjakeeleoskus, algeline kompositsioon (dialoogid). “Willem Nawi ello-päwad” (1939): o õpetlik eesmärk – viinast loobumine;
annaabi.ee 
