1993. aasta algusest jõustus Euroopa siseturg. 1. jaanuaril 1994 asutati Frankfurdis praeguse Euroopa Keskpanga eelkäija Euroopa Valuutainstituut. 1995.a. detsembril otsustas Euroopa Liidu Nõukogu Madridis euro kasutusele võtta 1999. aastal. 1998. aasta lõpuks oli selge, et alguses osalevad valuutaliidus EL 15 riigist 11. Teised kas polnud kriteeriume täitnud (Kreeka) või ei olnud osalemisest huvitatud (Suurbritannia, Taani, Rootsi). 1. jaanuarist 1999 võeti euro sularahata arvelduses kasutusele Austrias, Belgias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Selleks ajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks määratud. 1. jaanuaril 2002. a. tuli euro ringlusse sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1
organite tegevust (1991 oli 518 saadikut). Igal liikmesriigil oli parlamendis kindel arv saadikuid ning nad rühmitusid vastavalt poliitilistele vaadetele parlamendi fraktsioonideks (nt pahempoolsed, sotsiaaldemokraadid jne). Euroopa Ühenduse tegutsemise esimesel kümnendil 1958-1969 kaotasid liikmesriigid ära tollibarjäärid ja ühtlustasid põllumajanduspoliitika. 1979 võeti kasutusele Euroopa valuutaühik ECU (e eküü), mida liikmesriigid kasutasid omavahelises arvelduses. 1980.aastatel otsustati Euroopa Ühendus tulevikus kujundada juba poliitiliseks liiduks, millel on ühtne siseturg, kus vabalt võivad liikuda kaubad, teenused ja inimesed. Lisaks sellele nähti ette laiendada integratsiooni ka välis-, kaitse-, teadus- ja tehnikapoliitikale.) Euroopa Nõukogu: Esmakordselt kutsus üles Euroopa Nõukogu 1946 asutama Suurbritannia peaminister Winston Churchill. Euroopa Nõukogu asutati 5.mail 1949, kui organisatsiooni põhikirja
annaabi.ee 
