Arvelauast arvutini – mida olen õppinud arvutite kohta ja milleks see tarkvara vajalik on Arvuti on tehniline vahend, mis hõlbustab arvutamist. Vanadel aegadel kasutati näiteks sõlmnööre, päid, kehasid pügalpulkasid, edaspidi mitmesuguseid arvelaudu ning 17.sajandil konstrueeriti esimesed mehhaanilised arvutid. 1943 tulid esimese generatsiooni arvutid, 1947 teise generatsiooni arvutid. Neile järgnesid 1970 ja 1971 kolmanda ja neljanda generatsiooni arvutid. Alles PC tulekuga hakati tootma tarkvara. Sellest tulenevalt võiks öelda, et tarkvara ei ole kindlasti asendamatu osa arvutist. Kuid kui lähtuda tänapäeva arvutitest, siis ei ole nendega töötamine võimalik ilma tarkvara omamata
Predikaatarvutuse täielikkus ja aritmeetika ning keerulisemate sßuteemide mittetäielikkus on küll kõige kuulsamad, kuid kaugeltki mitte ainsad 20. sajandi loogika fundamentaalsetest teoreemidest, mille autoriks on Gödel. Oma elu jooksul jõudis Gödel publitseerida aukartustäratava hulga artikleid ning käsitleda pea kõiki loogikavaldkondi. 2.5.6 Automaadid, programmeerimine ning lahenduvus Tuhandeid aastaid on lisaks sõrmedele kasutatud arvutamise juures abiks arvutuspulki, arvelaudu jm. Selliseid abivahendeid ei saa nimetada arvutusmasinateks, sest arvutamise meetodid pidid olema ikkagi kasutaja peas. Esimesed mehaanilised arvutusmasinad leiutati Euroopas 17. sajandil, tuntumad neist on Prantsuse filosoofi Blaise Pascali liitmise-lahutamise masin ning Leibnizi masin, mis suutis lisaks korrutada, jagada ja ruutjuuri arvutada. 1822. ehitas inglane Charles Babbage prototüübi esimese programmeeritava arvuti prototüübi: Babbage' masinale sai kasutaja vabalt
annaabi.ee 
