PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke, kes olid head seadusetundjad ning aitasid murda feodaalide vastupanu Louis IX Püha: arendas riikidevahelist suhtelmist ning tugevdas avalikku korda, loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament), arvekoda, keelustas feodaaltülid, duellid Philippe IV Ilus: kutsus kokku generaalstaadid, katoliku kirik läks kuninga võimu alla, hävitas templiordu INGLISMAA JA PRANTSUSMAA VÕRDLUS:1)tsentraliseeritud monarhia 2)kutsuti kokku seisuste esindused, Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament 3)Inglismaa kuningal oli rohkem valdusi, kui Prantsusmaa omal 4)Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa seisuste esindusse kuulusid vaimulik, aadlikud ja linlased 5)kuningavõimu vastased olid vaimulikud
1921. a. oktoobris nimetati Eesti Panga presidendiks. [4] Eduard Aule [5] Emissioonioperatsioonid (riigikassatähtede väljalase) olid esialgu riigikassa käes. Riigikassa valdusse läksid ka Venemaalt rahulepingu alusel saadud 15 mln. kuldrubla. 1921. aastal suurendati panga aktsiakapitali 250 mln. margani. Valitsus moodustas Eesti Panga juhtimiseks üheksaliikmelise nõukogu. Pank alustas oma maksevahendite - pangatähtede emiteerimist. Panga juures alustas tegevust arvekoda. [4] Eesti Pangast, kelle aktsiad kuulusid riigile, kujunes täielikult valitsuse kontrollile alluv, riigi raha- ja krediidikorralduse funktsioone täitev riigipank. Seetõttu hakkas Eesti Pank krediidipangana pikaajaliste investeerimislaenudega krediteerima riigi laostunud majandust. Tegevus tavalise hoiu- ja laenupangana muutis Eesti Panga ühtlasi Eesti suurimaks kommertspangaks, kes teravas konkurentsis muude pankadega kasvatas oma
- KOVi organid: kommuuni juhib mun.volikogu ja linnapea, kes esindab riiki koha peal. Departemangu esindab generaalvolikogu ja täitevorgan on selle esimees. Regioonil regioonvolikogu ja selle esimees. Regioonis moodustatakse komisjone: laenu, majandus- ja sotsiaalkomisjon. Sinna kuuluvad ettevõtete erialade esindajad, ühenduste esindajad, kollektiivse elu esindajad ja peaminstri nimetatavd isikud. Lisaks on arvekoda., mis teostab finantskontrolli. - kohalik ja regionaalne haldus rajaneb riigihalduse ja omavalitsuse ühitamisel. - Valimismeetod varieerub vastavalt kommuuni elanikkonna suurusele: Alla 3500 elanikuga valitakse munitsipaalvolikogu majoritaarse süsteemi alusel kahes voorus (nt generaalvolikogu). 3500 ja enama elanikuga ühitatakse majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi (regioonide volikogud- ainult proprtsionaalne ja 1 voor)
Riigihaldust teostavad keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud (vabariigi komissarid, alamprefektid jt). Vabariigi komissari nimetab igasse departemangu Ministrite Nõukogu. Regioonis on kõige suurema departemangu vabariigi komissar regiooni komissariks. Kõik kommuuni, departemangu ja regiooni omavalitsusorganite aktid tuleb saata vabariigi komissarile, kes võib need ebaseaduslikkuse motiivil anda edasi halduskohtusse tühistamiseks. Finantskontrolli teostab regionaalne arvekoda. Pariisis esindab riiki korraga kaks isikut vabariigi komissar ja politseiprefekt. Viimase võim laieneb naaberdepartemangudele. Kohaliku omavalitsuse organid Kommuuni juhib munitsipaalvolikogu ja linnapea (meer), kes on täidesaatva võimu organiks ja juhib ka volikogu tööd. Meer esindab ka riiki kohapeal. Departemangu esinduskoguks on generaalvolikogu. Departemangu täidesaatvaks organiks on generaalvolikogu esimees. Regiooni
annaabi.ee 
