21. sajandi Unustatud Töökoda Unustatud võib olla miski, mis läks meelest või jäi maha. Mida peaks aga tähendama Unustatud Töökoda 21. sajandil, mil enamik inimesi ei vaevukski selle pärast pead murdma? Esmapilgul, usun, arvavavad kõik, et Unustatud Töökoda on järjekordne mahajäetud ja pankrotti läinud tehas, mis asub kusagil agulis. Samas aga, kui sügavalt järele mõelda, leiab igaüks Unustatud Töökojale oma tähenduse. Richard Brautigan kirjutas raamatus "Arbuusisuhkrus": "Keegi ei tea, kui vana on Unustatud Töökoda, mis ulatub siit meie juurest kaugustesse, kus me pole käinud ega tahagi minna. See kõrgus meie kohal unustatud asjade
- Neoliitikumi lõpuks: soome-ugri keelte kõnelejad elasid põhja pool Väina jõge, balti keelte kõnelejad sellest lõunas. Nöörkeraamika kultuuri algusest kuni rauaaja lõpuni tähistas Väina jõgi ka Baltimaade põhja-ja lõunaosa kultuuripiiri - Mitu hüpoteesi Baltimaade elanike etnogeneesi kohta: tavapärase teooria kohaselt saabusid soomeugrilased idast, algselt Uuralite kandist, balti keelte kõnelejad aga edelast. Uued uurimused arvavavad, et soomeugrilaste eelkäijad saabusid juba mitu tuhat aastat varem ning mitte Uuralite kandist, vaid lõuanst ja läänest. - Etnogenees kujutab endast mitmekihilist protessi, millega kaasneb migreerimise asemel pigem põliselanike ja uustulnukate keelevahetus. Geneetiliselt on selge, et eestlased, lätlased ja leedulased on peaaegu identsed, nende geneetilised esivanemad olid DNA põhjal ühed ja samad.
annaabi.ee 
