hoopis üritada leida vigu. 1. Empiristide arvates tuleb teadmise tõsikindlus kui see pärineb vaatlusest. Popperi arvates see aga tõde kindlaks teha ei võimalda, sest alati leidub uus tõik mille algallikani vaja jõuda on. Põhiliselt ammutab inimene teadmised erinevast kirjandusest, näiteks entsüklopeediad, ajalehed jne. 2. Vaaltusest pärineva teadmise usaldusväärsus pärineb sellest, et see on empiristide arvated ülim teadmiste allikas. Popper väidab, aga et meil on vaatluse korral vaja tervet hulka teadmisi, kuna fakt, et teadmine pärineb vaatluselt ei ole veel piisavalt autoriteetne, et seda saaks pidada tõeks. Inimestevahelised teadmised on seotud kuna ei ole võimalik vaadelda kõike üksi, seetõttu kasutame me teiste inimeste teadmistest pärinevaid fakte. 3. Kui allikaks on puhas vaatlus, siis empiristi arvates tajub inimene tõde oma meeltega.
Ei keskenduta tekstide tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on tekst pandud tähendama seda, mida ta tähendab. • Derrida: Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistliku kriitika alguspunktiks. Derrida poststrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on kalduvus defineerida objekte vastanduste kaudu (pimedus välistab valguse). Derrida arvated tuli uuendada mõistet „erinevus“. • M. Foucalt: Ta mõtete tuumas on võimu analüüs. Võim kui suhtevõrgustik, mis muutub vastavalt ajastule. Diskursuse all peetakse silmas tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust. Diskursioon on reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibiv inimene ei pruugi midagi teada. Episteem – diskursuste, väärtuste süsteemi tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi
annaabi.ee 
