Kodanikuühiskonna strateegiline arendamine lähtub Eesti kodanikuühiskonna arendamise kontseptsioonist (EKAK). EKAK määratleb kodanikuühiskonna ja avaliku sektori partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse edendamiseks ja demokraatia tugevdamiseks Eestis. Komisjoni tegevuse eesmärk on tagada kontseptsioonis toodud prioriteetide ja põhimõtete elluviimine. Seetähendab, et Eesti liigub selles suunas, et peagi olla täielikult kodanikuühiskond. Arvatavati toimib Eestis kodanikuühiskond, kuid seda veel vähesel määral. Usun, et kui inimesed ise hakkaksid mõtlema selle üle, kuidas oma elu huvitavamaks ning lõbusamaks muuta ja liituksid näiteks mõne MTÜ-ga, et oma ideid ellu viia, siis hakkaks ka kodanikuühiskond tugevamalt meie ühiskonnas toimima.
· Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Toolse kivikindlus Toolse kivikindlus on ehitatud randa ja arvatavati tolleaegsele sadamakohale. Kivilinnuse varaseim etapp, kuhu kuulub kolmeruumiline ja kolmekorruseline pikliku torni-laadne majalinnus, valmis 15. sajandi alguseks. 15. sajandi I poolel toimus esimene linnuse laiendusetapp, mille käigus ehitati linnusele juurde sise- ja eeshoov, kõrge ja sakmelise kaitserinnatisega lõunamüür ning põhjatiib. Liivi sõja ajal, 1558. aastal langes Toolse linnus venelaste kätte, nagu paljud teisedki Ida- Eesti linnused ning 1581
muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinevaid nimesid läbi aegade nagu näiteks: Keskajal Kasaari mereks. Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes Meri Keskminne sügavus Suurim sügavus Must meri 1315m 2210m Lääne meri 55m 459m Aasovi meri 7m 15m Filipiini meri 4108m 10 265m Ohhoota meri 821m 3521m Kariibi meri 2429m 7680m
punumisekskanepit ). Ühtlasi olid Hiinlased ka ühed esimesed kes õppisid tegema ja kasutama ratast. (Brief history of China.) 1.2 Arenenud ühiskond 2000 aastat e.m.a hakkas Hiina ühiskonnast saama aina süstemaatilisem ja organiseeritum suur kogukond. Selleks ajaks osati teha pronksi, mis arvatavasti avastati läbi juhuse kui vaske ja tina koos sulatati. Alguses kasutati bronksi ainult relvade valmistamiseks, arvatavati kuna see oli ikkagi väga kallis. (brief history of China) Ka sõjakäigud sellel varajasel ajal ei olnud harvad, pronksi avastamine ja selle läbi tõhusate relvade ehitamine, soodustas kõvasti sõjakäike. Enne 2000 aastat e.m.a kasvatati loomi ja tegeleti korilusega ainult endale ja oma perekonnale, aga alates sellest ajast olid inimesed sunnitud tootma n.ö üle, et nende valitsejad saaksid selle ära võtta. Kindlasti ei toimunud see vabatahtlikult. (Ibid) Alates 2070 aastast e.m
annaabi.ee 
