poolt) 8. Poliitiline kontroll ( petitsioonid referendumile) Analüütiliste kategooriate valik Poliitlingvistiline lähenemine on enam tegevusele- ja veenmisele orienteeritud kui teised võimalused analüüsida poliitilist retoorikat. Ta loob sidemed erinevate distsipliinide vahel integreerib vaidlusteooriad ja teised samased retoorikakomponendid. Poliitlingvistiliste analüüside kategooriate valik sõltub alati konkreetsest uuritavast teemast ja spetsiifilistest arvandmetest, milliseid on vaja analüüsida.Näiteks rahvuslikku, rassistlikku, antisemiitlikku, seksistlikku ja populistlikku retoorikat võib analüüsida süsteemselt vastates järgnevale 5 küsimusele- 1. Üksikisikud või grupid- kuidas on nad lingvistiliselt konstrueeritud, mis nime all? (nominatsioon, kandidaatide ülesseadmine) 2. Millised positiivsed ja negatiivsed iseloomujooned, omadused ja välimus omistatakse lingvistiliselt konstrueeritud ühiskonnategelasele?(predikatsioonid) 3
Elanikkonna rühmade defineerimisel ja identifitseerimisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest, nagu kodakondus (citizenship), sünniriik (birth-country), enesemääratlemine (self- identification) ja emakeel (mother-tongue). Eesti diasporaa-uurijate esitatud ametlike andmete alusel elab tänapäeval võõrsil vähemalt 130 000 eestlast, neist idas 40 000 ja läänes 90 000. Tõenäoliselt on välismaal elavate-töötavate-õppivate eestlaste (kogu)arv ametlikest arvandmetest suurem. (Praakli,Viikberg 2010: 11) Lõuna-Ameerika suurim riik Brasiilia (8,5 mln km2), mis laiub peaaegu sama suurel territooriumil kui kogu Euroopa, oli 1870.aastatest kuni 1930.aastateni väljarändajate silmis populaarne sihtmaa. Vanast Maailmast jõudis sel perioodil Brasiiliasse umbes neli miljonit immigranti, tollase rände käigus pandi alus ka sealse eesti hajalale. Eestlasi emigreerus Brasiiliasse kõige rohkem aastatel 1924-1927. Ränne tipnes 1926
(regressioonikordajate usalduspiirkond), kus asub regressioonikordaja tegelik väärtus ning seda raskem on tagasi lükata nullhüpoteese sisuliselt vägagai oluliste regressioonikordajate kohta.Võib tekkida olukord, kus determinatsioonikordaja R2 on suur ning regressioonivõrrandi kui terviku olulisust kontrolliv F-test loeb võrrandi täiesti usaldusväärseks, kuid ükski regressioonikordaja t-testi järgi ei ole usaldusväärne. Arvandmetest multikollineaarsust kõrvaldada ei õnnestu. Probleemist ülesaamise peamiseks teeks on paremate (täiendavate) arvandmete hankimine.Oluliste argumentide varieeruvuse mõju regressioonianalüüsi tulemustele(lab. tööde järeldused). Sõltumatute muutujate mitteküllaldane varieeruvus on arvandmete ----------------;nõrkuseks----------------;,mis ei võimaldada avada kogu arvandmetes sisalduvat infot ning seeläbi vähendavad regressioonimudelite kasutamise efektiivsust ja usaldusväärsust
annaabi.ee 
