enesekaitseks (kaitset teistele kahju tekitamise vastu). Inimene tohib teha kõike seda, mis ei piira teiste inimeste vabadust. Eriti tähtis on mõttevabadus. Isegi demokraatlikes riikides on mõttevabadus ohus, sest tihti usutakse, et valdava enamuse arvamus on alati õige. Kuid igal ajastul on olnud valitsevaid tõekspidamisi, mida hiljem on lausa absurdseteks. Seetõttu peab ühiskond lubama igale oma liikmele täieliku mõtte- ja arvamusvabaduse, sest muidu ei saaks me kunagi lahti ekslikult üldomaksvõetud eelarvamustest. (Nii võib aga õigustada ka narkootikumide tarbimist ja igasuguste piiranguteta turumajandust.) Mill võitles demokraatia (ja nt ka naiste valimisõiguse) eest. Mis hoiaks kontrolli all valitsejate egoismi? Kas paljude väike õnn maksab rohkem kui väheste suur õnn? Kas tuleviku arvel tohib elada? Kuidas ikkagi õnne mõõta? Kui MÕ on moraaliprintsiip, siis on sellel vähemalt 2 viga:
o Institutsiooniteooria- ühendab ideaalsed ja reaalsed elemendid. Institutsioon on tehase või kollektiivi juhtidee, mis realiseerub ja leiab juriidilise aktsepteerituse sotsiaalses miljöös. Idee pääseb reaalsusesse, kus ta grupis saab võimule ja teda viiakse ellu grupi juhtorganite poolt. Samal ajal tekib grupis ühtekuuluvustunne. o Eristab isikuinstitutsioone (nt juriidilised isikud ja ühingud) ja asjainstitutsioone (nt kehtiva õiguse, arvamusvabaduse ja eraomandi instituudid). Emile Durkheim`i (1858-1917) koolkond Georges Gurvitch (1899-1964) o Inimühendusel on kolm vormi: 1)mass, 2)ühing, 3)organisatsioon. o Õiguses eristab: 1)organiseeritud, 2)paindlik, 3)spontaanne, 4)intuitiivne. USA õigusõpetus Oliver Wendell Holmes (1841-1935) o Kehtiv õigus on sulam arhailistest ajaloolistest traditsioonidest ja nende kaasaegsetest kohanemistest uute vajaduste ja väärtuskujutlustega.
annaabi.ee 
