erinevast lehest võiks lugeda sarnaseid päevasündmuseid, kuid tõsiasi on see, et nii nagu erineb lehtede kujundus, on ka erinevad kajastatavate uudiste teemad. Päevaleht kirjutab kõikuvast piimahinnast, aga Postimees Venemaa teraviljaikalduse mõjust eesti toiduainete hindade tõusule. Tundub, nagu kaks Eesti suurimat päevalehte on omavahel uudised ära jaotanud, et kõiki päevakorralised teemad rahvale ette kanda. Arvamuslugudele on mõlemas lehes pühendatud kahe lehekülje jagu ruumi. Postimehes on ka arvamuslugudel eellood, mis asuvad väljaande alguses ning juhatavad sisse pikema artikli. Arvamuslugudes on oma arvamust ja seisukohti avaldanud erinevate valdkondade esindajad: poliitikud, ajakirjanikud, kultuuritegelased, haritlased, teadlased, ettevõtjad ja tippjuhid ning võimalus on antud ka lugejatele. Lisaks võib arvamusi ehk kommentaare leida
Millised oleksid lahendused? Üheks variandiks oleks kaotada võimalus kommenteerimisel esineda anonüümselt. Tehniline teostus ei oleks eriti keeruline. Probleem on rohkem emotsionaalne, kuna anonüümsuse kadumisel kaoks ka enamus kommentaaridest. Selle vastu on aga veebiväljaannete loojad, sest nende arvates kaoks nii rahva ehe tagasiside. Inimeste arvamus on väljaannetele äärmiselt oluline, sest see lisab värvikust nii uudistele kui arvamuslugudele ning see omakorda parandab nende müüdavust. Omapoolse lahendusena on portaalid tööle võtnud spetsialistid, kes eemaldavad juba avaldatud kommentaaride hulgast kõige pahatahtlikumad. Samuti tegutseb Eestis Avaliku Sõna Nõukogu, kellele saab esitada kaebusi ajakirjanduses levitatud valeinformatsiooni, solvamise või eraellu sekkumise kohta. Need kõik on võrdlemisi leebed lahendused. Oluliselt karmimaks võtteks on kommentaaride otsene tsenseerimine, see tähendaks
5. Põhjendus: Tööleht number 3 Ivar Soopan ja „Tappev uudishimu.“ Kirjanikust Ivar Soopan sündis 1971. aastal Tartus ning ta on nii kirjanik kui ajakirjanik. (Aja)kirjaniku peamiseks tegevusareaaliks on Läänemaa ja Hiiumaa, kus ta on ERR-i korrespondent. Aastal 2011 lõi kirjanik uudisteportaali Läänlane. Kirjanik peab blogisid ning on lisaks erinevatele ajakurjaartiklitele ja arvamuslugudele avaldanud ka 4 raamatut. Kirjanik võtab sõna väga erinevatel teemadel ning sellest tulenevalt kirjutab ta raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Teos „Tappev uudishimu.“ Iraagi sünonüümideks peab eesti inimene ilmselt sõda, kaost, fundamentalistliku islami, inimõiguste puudumist, vaesust, kaost, surma ja nälga. Kuidas on asjalood tegelikult? Raamatu „Tappev uudishimu“ autor, kriisikolletele spetsialiseerunud ajakirjanik Ivar Soopan on töötanud aastaid Iraagis
annaabi.ee 
