erineb lehtede kujundus, on ka erinevad kajastatavate uudiste teemad. Päevaleht kirjutab kõikuvast piimahinnast, aga Postimees Venemaa teraviljaikalduse mõjust eesti toiduainete hindade tõusule. Tundub, nagu kaks Eesti suurimat päevalehte on omavahel uudised ära jaotanud, et kõiki päevakorralised teemad rahvale ette kanda. Arvamuslugudele on mõlemas lehes pühendatud kahe lehekülje jagu ruumi. Postimehes on ka arvamuslugudel eellood, mis asuvad väljaande alguses ning juhatavad sisse pikema artikli. Arvamuslugudes on oma arvamust ja seisukohti avaldanud erinevate valdkondade esindajad: poliitikud, ajakirjanikud, kultuuritegelased, haritlased, teadlased, ettevõtjad ja tippjuhid ning võimalus on antud ka lugejatele. Lisaks võib arvamusi ehk kommentaare leida ka artiklite juurest, kus on küsitud antud teemaga kursis olevatelt inimestelt nende arvamust seoses selle teemaga.
Sellist kollasust on võimalik määrata väga paljude erinevate skaalade järgi. Kvaliteetajalehe (nii öelda ,,valge ajalehe") kriteeriumid on küllaltki ranged. Kollasuse vältimiseks peaksid olema kõik kriteeriumid alates sisust kuni formaadini täidetud. Peamised teemad, mis seda tüüpi meedias kajastust leiavad on majandus, poliitika ning erinevad aktuaalsed probleemid. Üldjuhul on sellises ajakirjanduses tähtis osa rahvusvahelistel artiklitel ja arvamuslugudel. Muidugi oodatakse ka minimaalselt pilte, korralikku formaati ja võimalikult palju teksti. Eelkõige seetõttu, et lugejaskond on tavaliseltl ühiskonna haritud osa. Samas enamik lehti, mis isegi ei täida täielikult neid kriteeriume, loetakse valge ajakirjanduse hulka. Enamasti põhjusel, et vähesed väljaanded jõuavad ideaali lähedale. Kollase ajakirjanduse reeglid on seevastu suhteliselt vabad ja sihtgrupiks
poole. “Uudised, mis jõuavad Saarte Hääle veebiväljaandesse, käivad läbi nii vastava rubriigi, olgu see siis näiteks ‘’Maakond’’, toimetaja kui ka peatoimetaja silme eest. Lugejate tagasisidet ja osalust ning lugejakirju hinnatakse ning neid avaldatakse meeleldi, küll aga seda, kui tihti neid tuleb, ei ostatud täpselt öelda, sest see on eri aegadel erinev. Läbipaistvust vähendab aga asjaolu, et kõigil uudistel ja arvamuslugudel pole autori nime märgitud, selle asemel on SH (Saarte Hääl).’’ III KATEGOORIA: ORGANISATSIOONI TASANDI LÄBIPAISTVUS Organisatsiooni tasandi läbipaistvuse analüüsimiseks uuriti kõigepealt, millised isikud töötavad Saarte Hääles. Saarte Hääle veebilehel (2015) on eraldi välja toodud töötajate nimistu. Kõik 19 väljaandes töötavat isikut on kvalifitseeritud ning haritud ning hetkeline erakondlik seotus (IRL) on vaid ühel töötajal- reporteril
annaabi.ee 
