* lause alus: abstraktne mõiste või passiivne olukorras olija Jutustav tekst (uudised, rahvajutud, ilukirjanduslikud jutustused, elulood, ajaloolised ülevaated jne) * sündmuste edastamine ajalises järgnevuses * Alguses esitatakse sageli teema ja tegelane, seejärel räägitakse, mida ta tegi. * põhiline ajavorm: lihtminevik * tegevusverbide esinemine: tegema, minema, kirjutama * aja- ja kohaväljendid (kus ja millal midagi toimus) * Lause alus on aktiivne tegija. Põhjendav tekst (arvamuskirjutised, esseed, arvustused, dialoogid, teadustekstid jne) * autori arvamuse ja hinnangu vahendamine ning nende põhjendamine * nähtuse põhjuse ja tagajärje seoste väljatoomine * vastandav või võrdlev ülesehitus * tingiv kõneviis * eitavad laused * omadussõnade rohkus * põhjuslikud sõnad: seetõttu, järelikult, niisiis, seega jne * võimalikkust või vajalikkust väljendavad sõnad: võib, peab jne Ülesanne 7. Mis tüüpi on järgmised tekstid? Põhjendage. Tekst 1
enam tegeldaks. Neid loetaks, neile viidataks ja ilmunud materjale tutvustataks. Küllap siis leiaksid mõnedki õpilased tee väärtajakirjadeni, sest minu eakaaslaste kodudes loetakse neid nähtavasti vähe. Ajalehe lugemise vajalikkus Ajalehe lugemist peeti vajalikuks, sest sealt saab kiiresti kätte uudised, see laiendab silmaringi, saab huvitavat informatsiooni, suurendab inimese vaatevälja, seal on majanduselus toimuv värskelt kirjas, lisaks arvamuskirjutised, mis muudavad artiklite mõistmise arusaadavamaks. Kaheldi, kas ka kogu avaldatud infot uskuda võib, sest kõik avaldatu ei pruugi alati tõsi olla. Õnneks on ka muid võimalusi uudiste teadasaamiseks ja loetu ülekontrollimiseks. Vast sellepärast on veebis avaldatu usaldusväärsemgi, sest seal on oluline kirjas enne ajalehe ilmumist. Kahju on, et ajakirjanikud muudavad vahel oma artiklitega tegelikkuse ähmaseks. Aavo Kokk on nende kohta öelnud, et nad
annaabi.ee 
