Sauli poeg Rääkida sellist filmist ei ole lihtne, samuti raske oli seda vaadata. "Sauli poeg" on väga eriliselt tehtud film. Kaamera jälgib ainult peategelast, aeg-ajalt näitab, mida ta näeb (kuidas tapavad poissi, kuidas ohvitser viib ülekuulamise läbi, kuidas Saul on kiusatud SS sõdurite poolt- täiesti mõtetu ja tarbetu stseen, minu arvamuselt). "Sauli poeg" tegevus areneb Auschwitzis ja peategelane - ungarlane Saul Auslander on Sonderkommando liige. See film, minu arvates, keskendub iseenesest kõik holokausti õudused, näitab koonduslaagri vangite raske saatus läbi ühe vangi, kes on keset põrgu. Ma ei kujuta enam kohutav saatus kui Sonderkommando Auschwitzisi liikmete saatus. Kuigi peategelane kutsub esile mul vastuolulised tunded, sest inimesel on alati valikuvõimalus. Kogu
vanemad ja esivanemad, kes oma tarkusi edasi kannavad, mis meid elus edasi saadavad. Sest mida me teeksime matemaatikaga köögis, kui peame endale süüa tegema? Või mida me teeksime ajalooga siis, kui me peame tegelema väikeste lastega? Kuigi kõige tähtsamad tarkused on ikkagi need, mis me ise avastame. Oma jutuga ei tahaks ma absoluutselt väita, et ilma hariduseta on võimalik saada täiesti ja üdini targaks. Sest nagu ma ütlesin on kool kõigi tarkuste algpõhjaks. Kuid oma arvamuselt toetuksin siiski Oscar Wilde sõnadele: ,,Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada.".
Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised suhted olid seoses maadejagamisega äärmiselt pingestunud. Igal riigil olid mängus omad huvid ning keegi ei tahtnud leppida kompromissidega. Alateadlikult alustati
arvab; Rosalie jääb erapooletuks, sest tema on veendumuselt vanapiiga; Johannal on teistsugune kogemus ja vastavalt ka arvamus Jussist kui mehest on erinev Maali omast jne. Mõtetu on küsida, kelle arvamus on tõene. Iga arutleja peab enda seisukohta tõeseks ja teiste oma ekslikuks. Kuid Jussi kui hea mehe reitingut on võimalik ligilähedaselt kindlaks määrata, kui küsida teatud hulga inimestelt nende arvamust Jussist. Sel viisil toimub üleminek subjektiivselt arvamuselt objektiivsele teadmisele. Modaalsuses tähendab see liikumist problemaatiliselt astmelt järgmisele, fakti fikseerivale astmele, mida modaalses loogikas tuntakse assertoorilise nimetuse all. Üheks näiteks sellisest üleminekust võib olla sotsioloogiline küsitlus, milles selgitatakse juhtivate poliitikute reitingut. Selliselt saab subjektiivsest arvamusest (problemaatiline otsustus) teoreetiliselt aksepteeritav teadmine (assertooriline otsustus).
annaabi.ee 
