rahule. Siinkohal aga ei saa ma päris nõustuda, kuna mitte kõik inimesed ei loe raamatuid mõned teevad seda aga nii harva, et neile ei tuleks sellest ideest üldsegi kasumit. Aga nagu härra Sinijärv isegi hoiatas, oli see mõte alles oraste peal kui see kunagi ka realiseeruks, oleksid detailid kindlasti ka erandjuhtumid positiivsemateks lahendanud. Päris vastust juhtlõigus püstitatud küsimusele sellest arvamusartiklist ei saanud, kuid see pani mõtlema, kas e-raamatud on ikkagi nii hea valik. Jään arvamusele, et ei ole, kuna liiga vähe on mõeldud tuleviku üle, arvestades vahest järjekordselt ennustatava maailmalõpu saabumisega (seitsmes või kaheksas), peale mida pole raamatuid üldsegi vaja. Vestlusring sai korraldatud, erinevate inimeste arvamusi kuulatud kokkuvõtteks võib aga öelda, et midagi uut teada keegi ei saanud, kuna ollakse veel pimestatud idee uudsusest ja omamoodi ,,geniaalsusest"
teenib ühtlasi enamusrahvusepositiivse enese-esitluse (vt ka van Dijk, 2005: 314) eesmärki. Milliseid vahendeid kasutatakse tekstisisesteks ja -välisteks viideteks? Seda funktsiooni võivad täita näiteks asesõnad (tema, see), määrav artikkel või selle asendaja (see, too) nende abil on võimalik viidata tekstis eespool teadaantule või tekstiväliselt eeldatavale. (Nt: Savisaare arvamusartiklist (2000): ,,Tänaseks on linnavolikogu saadikute enamikule selge, et sellel subjektil ei ole teadmisi, oskusi ega tahet midagi õppida." Väljendit ,,see subjekt" kasutatakse viitamiseks Jüri Mõisale, kellest on artiklis enne juttu olnud; ühtlasi kannab see keelend halvustavat väljenduslikku väärtust.) C. Teksti struktuurid 9. Milliseid interaktsiooni konventsioone ehk suhtlustavasid kasutatakse? Kuidas toimub kõnevoorude vahetus
annaabi.ee 
