Eestlased küll kasutasid vibu, kuid kasutasid seda suhteliselt vähe. Põhjuseks võib olla näiteks see, et meil muinasaja lõpul kütiti metsloomi vähe (metsloomaluid kõigist luudest vaid 10%). See näitab, et jahil on teisejärguline roll, vibu juures on oluline aga see, et vibu saab hästi lasta vaid siis, kui seda iga päev lasta ning harjutada. Ammud ja ammunooled Ammu rekonstruktsioon ca 1220-1250, originaalambe sellest ajast säilinud ei ole. Amb ehk arvalet ehk vibupüss. Ammukaar, ammulaad (pikk puust osa), ammunöör, ammu lae sees on ammu päästemehhanism. Eesti keeles ei ole eriti asjalikku ammu kohta käivat terminoloogiat. Eraldi on amb leiutatud Hiinas ning Vana-Kreekas ning ei saa kindlalt öelda, kuid võib-olla nendest mõlemast veel eraldi ka Vana-Roomas. Nende ambude mehhanismid on niivõrd erinevad, mistõttu võib eeldada, et nad leiutati eraldi erinevates kohtades. Pulkpäästikuga amb – tegemist on väga primitiivse ammuga.
SEADUS. ADIABAATILINE PROTSESS. TERMODÜNAAMIKA 2.SEADUS. Termodünaamika I seadus: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=∆U+A Termodünaamika II seadus: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Adiabaatiline protsess: sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis kus gaasile ei anta ega ka võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvalet nim adiabaatiliseks protsessiks. Adiabaatilise protsessi korral on väliskeskkonnalt saadud soojushulk Q=0 ning gaas saab teha tööd ainult oma siseenergia kahanemise arvelt. 10. SOOJUSMASINA TSÜKKEL JA KASUTEGUR. SOOJUSPUMBA EFEKTIIVSUS Soojusmasina kasutegur η näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q1 muundab masin kasulikuks tööks A. Kasulikuks tööks 16
annaabi.ee 
