Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. · Kuna Kaanaimaa asus maa ja mereteede ristumiskojas ,siis tahtsid nii Egiptus kui Mesopotaamia teda enda võimu alla saada. Tekkisid tihedad kultuurikontaktid. · Sellisel taustal arenes Semiidi sugu rahvaste oma tõenäoline kultuur. Mille mõju on mitmes valdkonnas tunda tänapäevani. FONIIKIA LINNRIIGID · Kaanan oli territoriaalselt killustanud. · Peale sisemaariikide mängisid erilist rolli ka rannikul aruvad väikesed, rikkad, mõjukad Foniikia linnriigid. ( nt Byblos,Siidon,Tüüros) · Nende peamine rikkus tuli Ees-Aasia , Egiptuse ja Vahemeremaade trantsiitkaubandus. · Foniiklased olid esimese aastatuhande algul eKr kõige osavamad meresõitjad. · Rajasid hulganistki kolooniaid ( Küpros ja kaugemale Vahemere äärde) · Kõige tugevamaks sai Kartaago Aafrika põhjarannikul Foniikia territooriumid pidid taluma palju võõrvõimu
Nõgudes ja orgudes tõuseb temperatuur suvel üle 30°C, mägedes on märksa jahedam ja seal võib lumikate püsida okt-st apr-ni. Skopjes on kõige külmema kuu jaan-i keskmine t°0,4 °C , kõige kuumema kuu juuli keskmine t° 23°C. Sademeid on lääneosa nõgudes 650-850, idaosa orgudes 450-650 ning mägedes 1000-1500 mm/a. (3) Kliimadiagramm(11) 5. Veestik 5.1 Üldhinnang Makedoonia veevarud on head. Makedoonia ja Albaania piiril aruvad kaks suuremat järve, lisaks voolab riigist läbi Vardari jõgi, ning teisi väiksemaid jõgesid. (2) 5.2 Suuremad jõed ja nende toiteallikad Riigist voolab läbi ainult üks suurem jõgi, Vardari jõgi koos oma lisajõgede Bregalnica ja Crnaga. Selle jõe toiteallikateks on läänes asuvad mäestikud. (2,3) 5.3 Jõgede veetaseme kõikumine Kuna mägedes on jahedam kliima ja seal võib lumikate püsida okt-st apr-ni, siis