Ehituses on oluline, et nii objekti projekteerija kui ka tellija on pädevalt teadlikud tööohutuse kindlustamise nõuetest. Projekteerija peab projektis ära näitama ehituse käigus rakendatavad ohutust tagavad abinõud, mille oskuslikul rakendamisel tööde otseste teostajate poolt oleks välditud tööõnnetused. Tellija peaks olema realist ehituse valmimise tähtaja suhtes, sest kiirkorras ehitamine võib muutuda ehitustel ööpäevaringseks arutuks sebimiseks, mis tunduvalt tõstavad võimalust sattuda tööõnnetusse.
Ja kui inimestel oleksid ainult head omadused, siis me ei oleks enam need, kes me oleme. Ka kangelane ei ole mingisugune robot, kellel oleksid ainult head iseloomujooned. Ja ka tal on õigus olla inimene. Mind paneb mõtlema, kas Kalevipoeg võis kunagi tõesti olemas olla või on see lihtsalt üks eepos, mis räägib mehest, kes oleks võinud olla eestlaste kangelane. Samas kui see oleks lihtsalt üks lugu, miks siis teha meie kangelast valelikuks, jonnakaks ja natuke ka arutuks. Aga just need kolm iseloomujoont on olemas peaaegu igas eestlases. Igaüks meist on kellegi jaoks kangelane, kas siis oma laste, õdede-vendate, sõprade või siis lihtsalt teise eestlase jaoks. Peale vigade on meie rahvuses ka väga palju häid omadusi. Me oleme töökas ja tugev rahvas. Ja just need iseloomuomadused võis meile pärandada Kalevipoeg. Just meie töökus ja tugevus võibki näitada seda, et kalevipoeg elab edasi meis kõigis, kuna me oleme ühte hoidev rahvas.
ELU VõI SURM 1) sõbra surm on õnnetus (“kui sa sured, siis pole see õnnetus mitte ainuke”) 2) õnnetus on ka haruldase sõbra surm (“sõber, millist ei leia ma enam kunagi”) 3) kaotab enamiku silmis maine (on häbiväärne pidada raha sõpradest tähtsamaks) Tähendus: enamiku arvates on elav inimene (sõber) tähtsam kui surnud asi (raha) Sokrates: hoolida parimate arvamusest: enamik ei muuda “kedagi ei arukaks ega arutuks”, vaid teeb “huupi, mis ette juhtub”. 8) Sokratese vastuväited Kritonile (argumentatsioon esitada võimalikult lühidalt, kuid sisulises mõttes täielikult) Ei tohiks hoolida enamiku inimeste arvamusest (kasulikke arvamusi peab austama, kahjulikke aga mitte; „Niisiis, mu armas sõber, ei pea me nii palju muretsema mitte selle pärast, mida enamik meist räägib, vaid selle pärast, mida ütleb asjatundja õigluse ja ebaõigluse alal, tema üksi ja ühtlasi tõde ise.“)
teiste inimeste eest salaja)67, imestab pühapäevase esivanemate mälestamise/meeldetuletamise traditsiooni üle68, saab vanaemalt algteadmised saatana ja tema teatud vajalikkusegi kohta 69, kogeb vanaema tervise jätkuvat halvenemist ja hiljem surma70, avastab, et elu ei piirdu vaid koduga, võõrdudes hiljem oma maja täiskasvanutest, hakates üha enam jälgima inimesi tänaval71, arutleb, miks tantsijanna ilu tegi inimesed arutuks. Dusan on sissepoole pöördunud laps, ta ei seltsi nii hästi kui tema vend Amon, keda isa nimetas ,,elu peremeheks". Kohalik imaam nägi, et poisid peavad Dusani erakuks, ent neil jääb sellest südamlikkusest, mida andis seltskonnale Dusan. Ta oli teistest poistest peenemate maneeridega, talle ei meeldinud naiste piilumine. Kuna Dusan oskas ka tadziki keelt, tahtsid teised poisid Dusan hakkaks nende atamaniks. Ent Dusan ei võtnud seda ettepanekut
annaabi.ee 
