(Mittekehtival arutlusel võib sattumuslikult olla tõene järeldus.) Selleks et väita tõest järeldust, ei pruugi mingit loogikat vaja minna. Inimene võib tõest väidet väita nt juhuslikel asjaoludel, elukogemuse tõttu või mõnikord hoopis eksituse läbi. Loogika on väga harva tõe allikas. Loogika on peamiselt vahend, mille abil saab garanteerida, et tõestest eeldusest järgneb paratamatult tõene järeldus, kui seda tuletatakse kehtivat arutlusvormi kasutades. Võib-olla kõige selgemini ilmneb loogika võim siis, kui vaidlejad on ühel meelel mingite väidete tõesuses, kuid pole üht meelt mingi kolmanda väite tõesuses. Kui siis õnnestub lähtuda vaieldamatult tõestest väidetest kui eeldustest ning näidata, et vaidlusaluse väite tõesus tuleneb neist eeldustest paratamatult, siis muutub selle järelduse ründamine ratsionaalses kõnekeskkonnas üpris lootusetuks. OLEMASOLU IMPORDI PROBLEEMIST.
(Mittekehtival arutlusel võib sattumuslikult olla tõene järeldus.) Selleks et väita tõest järeldust, ei pruugi mingit loogikat vaja minna. Inimene võib tõest väidet väita nt juhuslikel asjaoludel, elukogemuse tõttu või mõnikord hoopis eksituse läbi. Loogika on väga harva tõe allikas. Loogika on peamiselt vahend, mille abil saab garanteerida, et tõestest eeldusest järgneb paratamatult tõene järeldus, kui seda tuletatakse kehtivat arutlusvormi kasutades. Võib-olla kõige selgemini ilmneb loogika võim siis, kui vaidlejad on ühel meelel mingite väidete tõesuses, kuid pole üht meelt mingi kolmanda väite tõesuses. Kui siis õnnestub lähtuda vaieldamatult tõestest väidetest kui eeldustest ning näidata, et vaidlusaluse väite tõesus tuleneb neist eeldustest paratamatult, siis muutub selle järelduse ründamine ratsionaalses kõnekeskkonnas üpris lootusetuks. OLEMASOLU IMPORDI PROBLEEMIST.
annaabi.ee 
