Tõeväärtused: E on väär eelduse põhjal, I on tõene vasturääkivuse põhjal, A on määramatu vastupidisuse põhjal, O on määramatu alluvuse põhjal. Kontroll: ruudu teise diagonaali (A–O) mõlemad otspunktid on määramatu tõeväärtusega. Sobib joonise 5.10 neljas skeem. 1 5. KATEGOORILINE SÜLLOGISM Traditsioonilises loogikas pööratakse suurt tähelepanu järeldusskeemidele, milles lõppjäreldus tuletatakse kahest eeldusest mingite etteantud reeglite järgi. Selliseid arutlusvorme nimetatakse süllogismideks ning neid uuris juba Aristoteles. Koos süllogismidega uuritakse loogikas mitmest süllogismist koostatud arutlusi või selliseid arutlusi, mida saab teisendada süllogismideks. Süllogismidel põhinevad arutlused on väga olulisel kohal ka õiguslikus argumentatsioonis. Süllogism (syllogism, kr sullogismŅj ’järeldus’) on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest.1
Kontroll: ruudu teise diagonaali (AO) mõlemad otspunktid on määramatu tõeväärtusega. Sobib joonise 5.10 neljas skeem. 1 5. KATEGOORILINE SÜLLOGISM Traditsioonilises loogikas pööratakse suurt tähelepanu järeldusskeemidele, milles lõppjäreldus tuletatakse kahest eeldusest mingite etteantud reeglite järgi. Selliseid arutlusvorme nimetatakse süllogismideks ning neid uuris juba Aristoteles. Koos süllogismidega uuritakse loogikas mitmest süllogismist koostatud arutlusi või selliseid arutlusi, mida saab teisendada süllogismideks. Süllogismidel põhinevad arutlused on väga olulisel kohal ka õiguslikus argumentatsioonis. Süllogism (syllogism, kr sullogismÒj 'järeldus') on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest.1
annaabi.ee 
