Bloomi taksonoomia kasutamisel piirduvad õpetajad enamasti lihtsustatud variandiga, eristades teadmise, mõistmise ja rakendamise taset. Bloomi taksonoomia (kolm esimest astet on kõige olulisemad ja leiavad koolipraktikas kasutust): 1) Teadmise all mõistetakse selle käsitluse järgi inimese võimet reprodutseerida meeldejäetud informatsiooni. Eristamaks seda selgemini õpitulemuste klassi arusaamisest, lisatakse, et meenutamine peaks toimuma minimaalsete arutlusprotsesside tulemusena, st teadmistasemele vastavatele testiküsimustele peaks õpilane suutma vastata võrdlemisi kiiresti. 2) Arusaamise madalamaks astmeks on mõistmine. Mõistmine väljendub võimes sooristada vaimseid toiminguid piiritletid sisuga, mida inimene suudab korraga haarata või selle üle arutleda. Konkreetsemalt avaldub mõistmine Bloomi taksonoomia kohaselt kolmel viisil:
- Krathwol, Bloom Psühhomotoorne taks. – & Masia, 1964 Harrow, 1972 - Teadmine inimese võime reprodutseerida - Märkamine - Reflektoorsed meeldejäetud informatsiooni. Meenutamine - Reageerimine liigutused minimaalsete arutlusprotsesside tulemusena, vastamine - Väärtustamine (sisemine - Baasliigutused võrdlemisi kiiresti. andumus) - Liigutuste taju - Mõistmine - arusaamise madalam aste, väljendub - Väärtuste süsteem - Füüsilised võimed
annaabi.ee 
