äärmiselt suure mõjusfääri, mis on säilinud tänaseni. Kuigi roomlased olid üldiselt pigem kopeerijad kui loojad, on kristlus midagi just sellele riigile omast. Tänapäevane kirjanduski võlgneb paljut rooma filosoofidele, luuletajatele ning ajaloolastele. Siiani loetakse ning tõlgitakse tolleaegsete mõtlejate töid, rooma keiser Marcus Aurelius on aga leidnud korduvat tsiteerimist näiteks president Ilvese kõnedes. Ilukirjanduslike ja arutlevate tekstide ülesehitus oli väga sarnane tänasele ning kuigi ka siin olid roomlased pigem Kreeka traditsioonide elushoidjad, on Rooma kirjandus Kreeka omast tänapäevasema kujuga ühe näitena võiks tuua Gaius Julius Caesari teoseid, kus ta oma tegevust õigustab ning millesarnaseid avaldavad tänapäeval poliitikud üle maailma. Roomlased on endast jätnud ka otseselt tajutavama jälje. Juba alates ajast, mil see võimalikuks
Euroopa käekäigu üle hakkavad otsustama välised poliitilised jõud, võimsus kandub väljapoole. Samas kas tugevus ainus variant valitsemise kindlustamiseks, variantideks veel majanduslik tugevus, indiviidile keskendumine; uute, ,,pehmete" väärtuste tähtsustamine. - Avalikkuse struktuuri muutumine. Jürgen Habermasi poolt kasutusele võetud nimetus, kirjeldab poliitika üle aktiivselt arutlevate inimeste muutumist; ideaalse avalikkuse otsing. Teooria, mille kohaselt kuni valitsejate ajastuni oli avalikkuse osakaal ühiskonnas väga väike (avalikkus kui rahvahulk, kes aktiivselt poliitika üle arutleb ning selle tulemusena uute otsusteni jõuab) ning revolutsioonide eesmärk soov avalikkuse struktuuri muuta. 19.saj lõpp kui ideaalne avalikkus, Lääne-Euroopa elitaarsed lugemis-
annaabi.ee 
