Godot'd oodates S.Beckett "Oodates Godot'd" on raamat, kus kaks meest Vladimir ja Estragon ootavad külatee ääres puu juures Godot'd, keda ei paista tulevat. Oodates nad räägivad, vaidlevad, söövad ja arutlevad enesetapu üle. Vladimir on rohkem mõtisklevam ja arutlevam tüüp, kuigi samas rahutu ja ei suuda ühe koha peal püsida. Estragon on see vastu lapselikum ja rahulikum. Estragon püsib koguaeg lameda kivi lähedusse. Oodates Godot'd seal puu juures, lähevad neist mööda esimesel päeval Pozzo ja Lucky. Pozzo on tähtis ja suursugune isand ning Lucky on ori, keda koheldakse, kui koera. See suhe meenutab tänapäeva sotsiaalelu, kus rikkamad inimesed peavad end teistest peajagu kõrgemaks ja suhtuvad vaesematesse inimestesse kui orjadesse
inglise/ameerika stiilis akadeemilisi esseesid, mis on ranges arutlevas laadis, kriitilised ja argumenteerivad ning sageli pikemad. Essee on tänapäeval ka laialdaselt praktiseeritud teadmiste kontrolli vorm, kuna see väljendab arutlevas laadis lühidalt autori arusaamist, nt kasutatakse esseesid laialdaselt ameti- või õppekohtadele konkureerimisel, õppeprogrammis teadmiste valdamise kontrolliks jne. Võrreldes varem sarnases rollis kasutusel olnud kirjandiga on essee arutlevam ja väljenduse vormilt vabam. Referaat on mingi teema lühike kokkuvõte, mille tegemisel sa kasutad kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, õpikuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei ole kirjand, milles võib kogu jutu kirjutada oma peast. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist, vaid selle lühendamist ning olulise väljatoomist ehk refereerimist.
.. põiklev, iseolev, sõltumatu; võim kui pealesuruv, tingimusteta täitmine). Kestmise aluseks on geeni märksõna... võimu põhjendatakse, et see emana käitumine on geenides. Ema on ’roll’, käitumismudel; üks on ülesehitatud rollidele. Viiding kritiseerib seda, et on üldse rollid. „Püha maama“ novellis sama teemakäsitlus; kestmise analüüsile on pühendatud ka proosa fragmentide kogumik 2011 a „Kestmine“. Viiding on arutlevam, filosoofilisem, analüütilisem kui nt Kangro. Liigitub paratamatult poliitilise kriitilisuse, feminismi alla. -Tiina Laanenil domineerib vaimukus, kerge jutustamisviis, tihti sisse toodud rõhutatud kummastus, kuid esile tõstetud ideoloogiline tasand ja naise psüühika jm puudub. -Kätlin Kaldmaa 2013 „Islandil ei ole liblikaid“ loo keskmes 5 põlvkonna (eelkõige naised) areng, taustaks karm loodus ja lood esivanematest; müüdid, lood jm. Alguses arhailine maailm, lõpus modernne
annaabi.ee 
