Tegelikult tutvustatakse kasvatusteaduses kasutatavaid mõisteid kõigis peatükkides. Kasvatuse lähekohtade juurde kuulub ka kasvataja tegevuse ja kasvatussuhte mõistmine. Arutletakse mis on kasvatusteadvus, kes on ,,hea lapsevanem", mille poolest on vanemad lapsele tähtsad. Teise peatük lõpuosa on pühendatud kahelaia valdkonna väärtuste ja teadmisega seonduva vaatlusele. Kasvatus on alati tugevasti seotud nii ühe kui teisega ja selle viimastes alapeatükkides arutletaksegi. Iga peatüki lõpus on pakutud kordamisküsimused, väited analüüsimiseks ja arutlemiseks, näiteks, miks on sinu arvates on vaja isa, mida peetakse silmas, kui räägitakse kasvatuse kriisist jne. Kolmandas peatükis käsitletakse kasvatusteaduse ülesandeid ja uurimisobjekte. Ühtlasi arutletakse kasvatusteaduse teaduslikkuse üle (kasvatuseteaduse olemus, kasvatusteaduse mitmetahulisus, teaduslik traditsioon, kasvatusteaduse suhe lähiteadustega, teaduste integratsioon)
Tervise edendamisel ja probleemide ennetamisel tuleb lähtuda laiemast kontekstist, uurida elukeskkonda, tingimusi, majanduslikku ja kultuurilist tausta. Millised meetmed suurendavad või vähendavad ebavõrdsust laste ja noorte haigestumises? Millised tegurid mõjutavad turvalisust ja heaolu riigi, kohaliku omavalitsuse ja kooli tasandil? Kuidas toetab koolitervisesüsteem laste kasvamist ja arengut? Nende küsimuste üle selles artiklis arutletaksegi. Esmalt antakse lühiülevaade kooliõpilaste tervisenäitajatest ning suundadest Eestis ja Läänemaal. Ülevaade on koostatud peamiselt koolitervishoiuteenuse osutajate andmete põhjal. Tervisekäitumise osas analüüsitakse eelkõige toitumise, kehalise aktiivsuse ja uimastite tarvitamisega seonduvat. Läänemaa 11-15-aastased õpilased on järjepidevalt osalenud rahvusvahelistes kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutes, mis võimaldavad teha